Hematiit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: el:Αιματίτης
53. rida: 53. rida:


<!-- interwiki -->
<!-- interwiki -->

[[ca:Hematites]]
[[ca:Hematites]]
[[cs:Hematit]]
[[cs:Hematit]]
[[de:Hämatit]]
[[de:Hämatit]]
[[el:Αιματίτης]]
[[en:Hematite]]
[[en:Hematite]]
[[es:Hematita]]
[[es:Hematita]]

Redaktsioon: 9. jaanuar 2008, kell 21:39

Hematiit
Omadused
Keemiline valem Fe2O3
Mineraaliklass oksiidid
Molekulmass 159,69
Värvus hall, must, mustjaspunane
Tihedus 5,26 g/cm³
Kõvadus 5...6
Lõhenevus puudub
Süngoonia heksagonaalne (trigonaalne)
Punktigrupp heksagonaalne heksagonaalne skalenoeedriline
Kriips punakaspruun
Kaksistumine esineb
Murdepind karpjas
Läige metalne
Kristallooptilised omadused
Optiline telg üheteljeline
Optiline märk negatiivne
Kaksik­murdumine 0,28
Reljeef väga kõrge positiivne
Pleokroism esineb
nω 3,15...3,22
nε 2,87...2,94

Hematiit on oksiidne mineraal.

Hematiit on kolmevalentse raua oksiid (Fe2O3).

Hematiit on magnetiidi kõrval peamine rauamaak.

Hematiit võib esineda nii kristallide kui ka neerjate, muldjate või kiudjate agregaatidena. Hematiit on enamasti hallikat värvi, kuid temaga tõmmatud kriips on alati iseloomulikult kirsipunane. Hematiit annab punaka värvuse rauda sisaldavaile settekivimeile ning mineraalidele. Näiteks liivakivi ja lateriit on punakad peamiselt hematiidi sisalduse tõttu. Graniit on enamasti punakat värvi, sest üks tema koostisosa, kaaliumpäevakivi, sisaldab peendispersset hematiiti, mis värvib puhtana valge mineraali roosakaks.

Tardkivimeis on hematiit vähemlevinud kui settekivimeis ning nende moondunud ekvivalentides. Hematiit on tihti sekundaarne mineraal, mis tähendab seda, et ta on tekkinud mõne teise rauda sisaldava mineraali arvelt.

Hematiit on polarisatsioonimikroskoobis praktiliselt läbipaistmatu, mistõttu tabelis esitatud kristallooptilised andmed pole enamasti reaalselt jälgitavad.