Vibur: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Vibur''' ehk '''flagell''' on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Organismide vibur võib olla näh... |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Vibur kinnitub rakus olevale [[basaalkeha]]le. Vibur koosneb peamiselt [[flagelliin]]ist (valk), mis agregeeritult moodustab kruvitaolisi niite, viburi keskel asub kanal. |
Vibur kinnitub rakus olevale [[basaalkeha]]le. Vibur koosneb peamiselt [[flagelliin]]ist (valk), mis agregeeritult moodustab kruvitaolisi niite, viburi keskel asub kanal. |
||
Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[soolekepike]]sel ('' |
Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks [[soolekepike]]sel (''Escherischia coli'') on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel ''[[Vibrio]]'' perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem. |
||
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. |
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. |
||
Redaktsioon: 7. jaanuar 2008, kell 00:56
Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Organismide vibur võib olla nähtav nii valgusmikroskoobis (väga harva; tavaliselt tehakse see seal nähtavakas peitsimisega jt molekulaarbioloogiliste võtetega) kui elektronmikroskoobis.
Viburi diameeter jääb vahemikku 20...30 nanomeetrit, pikkus umbes 10 mikromeetrit.
Vibur kinnitub rakus olevale basaalkehale. Vibur koosneb peamiselt flagelliinist (valk), mis agregeeritult moodustab kruvitaolisi niite, viburi keskel asub kanal.
Viburi pöörlemiskiirus võib olla väga erinev, näiteks soolekepikesel (Escherischia coli) on see maksimaalselt 15 000 pööret/minutis, mõnedel Vibrio perekonda kuuluvatel bakteritel aga veel suurem.
Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur.
Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid.