Vello Helk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pernow (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Vello Helk''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1923]] [[Varstu]]s) on [[eesti]] ja [[taani]] ajaloolane ja arhivaar.
'''Vello Helk''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1923]] [[Varstu]]s) on [[eesti]] ja [[taani]] [[ajaloolane]] ning arhivaar.


Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas, esialgu käis ta [[Tsooru vald|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal jõüuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]] [[arhiiv]]ides [[jesuiidid|jesuiitide]] materjalidega tutvumas. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal. Juba [[1956]]. aastal tegi ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia]]maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks ([[1970]]. aastaks) ning aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor.
Helk sündis [[Võrumaa]]l talupidaja perekonnas, esialgu käis ta [[Tsooru vald|Tsooru valla]] [[Lepistu]] algkoolis, seejärel läks [[Võru gümnaasium]]isse, mille lõpetas [[1943]]. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta [[1945]]. aastaks [[Saksamaa]]le. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda [[Taani]], kus esialgu tegeles põllutööga. [[1947]]. aastal õnnestus Helgil aga astuda [[Århusi ülikool]]i, kus õppis peaainetena [[ajalugu]] ning [[saksa keel]]t. Eriti keskendus ta [[arhiivindus]]ele. Juba [[1952]]. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia [[Vatikan]] [[arhiiv]]ides [[jesuiidid|jesuiitide]] materjalidega tutvumas. [[1954]]. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning [[1955]]. aastal saksa keele alal. Juba [[1956]]. aastal tegi ta doktoritöö [[Norra]] jesuiidist [[Laurentius Nicolai]]st, kes oli üks [[vastureformatsioon]]i peamisi läbiviijaid [[Skandinaavia]]maades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis [[Århus]]is, [[1958]]. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni [[1990]]. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks ([[1970]]. aastaks) ning aastatel [[1977]]–[[1978]] oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. [[1996]]. aastal sai Vello Helgist [[Tartu Ülikool]]i audoktor.


Helgi peamised uurimisalad on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades Välis-Eesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
Helgi peamised uurimisalad on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal ([[Tartu]]s), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti [[16. sajand|16]].–[[17. sajand]]il ning [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades Välis-Eesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.

==Teoseid==
*''Jesuiitide tegevusest Tartus''. [[1956]].
*''Jesuiidid Tartus 1583–1625.''.


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 5. jaanuar 2008, kell 23:14

Vello Helk (sündinud 23. septembril 1923 Varstus) on eesti ja taani ajaloolane ning arhivaar.

Helk sündis Võrumaal talupidaja perekonnas, esialgu käis ta Tsooru valla Lepistu algkoolis, seejärel läks Võru gümnaasiumisse, mille lõpetas 1943. aastal. Ta kavatses minna edasi õppima ülikooli, kuid mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta 1945. aastaks Saksamaale. Sealt õnnestus tal samal aastal jõuda Taani, kus esialgu tegeles põllutööga. 1947. aastal õnnestus Helgil aga astuda Århusi ülikooli, kus õppis peaainetena ajalugu ning saksa keelt. Eriti keskendus ta arhiivindusele. Juba 1952. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia Vatikan arhiivides jesuiitide materjalidega tutvumas. 1954. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning 1955. aastal saksa keele alal. Juba 1956. aastal tegi ta doktoritöö Norra jesuiidist Laurentius Nicolaist, kes oli üks vastureformatsiooni peamisi läbiviijaid Skandinaaviamaades. 1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis Århusis, 1958. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni 1990. aastal, tõustes lihtsast arhiivitöölisest osakonnajuhtajaks (1970. aastaks) ning aastatel 19771978 oli ta Taani riigiarhivaari kohusetäitja. 1996. aastal sai Vello Helgist Tartu Ülikooli audoktor.

Helgi peamised uurimisalad on olnud Skandinaavia tudengite õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal (Tartus), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti 16.–17. sajandil ning Vabadussõja ajal. Helk tegutseb aktiivselt ka publitsistina, avaldades Välis-Eesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi ja ajalooteemalisi artikleid, kus enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.

Teoseid

  • Jesuiitide tegevusest Tartus. 1956.
  • Jesuiidid Tartus 1583–1625..

Kirjandus

  • Helmut Piirimäe. Tartu Ülikooli audoktor Vello Helk. Kleio 1996/4, lk-d 56–57.