Märjamaa kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi 1364. aastasse. Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandi...
 
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vikinda}}
Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi 1364. aastasse. Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.
Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi 1364. aastasse. Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.


9. rida: 10. rida:


Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.
Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.

====Märjamaa koguduse õpetajad:====
#Heinrich Platenschleger 1554
#Helmoldt Ficke 1575
#Peter Bunemann 1591
#Michael Gallus 1558-1618
#Joachim von Fincken 1624-1627
#Erdmann Pierius 1647
#Andreas Knüpffer 1671-1705
#Samuel Matthäus (Matthias Winkler) 1705-1710
#Martin Johann Roth 1712-1721
#Martin Felge 1727-1747
#Johann Ignatius 1747-1774
#Hans Sigismund Vertraugott Lysarch (Köningk) 1775-1780
#Benodict Gottlieb Haken 1781-1810
#Carl Justus Meder 1810-1820
#Robert Heinrich Ploschkus 1821-1858
#Carl August Pezold 1858-1895
#Gotthard Hailer 1896-1910
#Oskar Meder 1910-1926
#Jaan Lääne 1927-????
# ?
#Illimar Toomet ????-????


====Allikad:====
====Allikad:====

Redaktsioon: 28. detsember 2007, kell 12:15

Teated Märjamaa kihelkonna kohta ulatuvad tagasi 1364. aastasse. Neitsi Maarja auks pühitsetud kirik on andnud nime ka Märjamaale (Maarjamaa -> Märjamaa). Arvatavasti XIV sajandil ehitatud hoone oli kasutusel pikemalt kaitseehitisena. 1686. aastal uuendati kirikut ning 1871. aastal ehitati kirikutorn praeguse kõrguseni.

1941. aastal Märjamaa lahingute käigus kirik hävines täielikult. 1959 aastaks kirik taastati ning võeti uuesti kasutusele.

Enne 1941. aasta põlengut kirikus olnud Christian Ackermann'i XVII sajandil loodud altar oli kingitud "Jumala auks ja kirikule kaunistuseks" mõisniku Anthony Friedrich von Salza ja "au ning voorusrikas proua Dorothea Taube" poolt.

Praegu on kasutusel arhitekt Illar Kannelmäe kavandi järgi rajatud altarilaud ning altariseinal on Uno Roosvalti altarimaal ”Mina olen eluleib”.

Kirikutornis on 5 kella, milles üks on toodud Märjamaa õigeusu kirikust.

Allikad:

  • Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud, Tartu 1939
  • Märjamaa valla koduleht - [1]