Võrtsjärve Limnoloogiakeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P typo
18. rida: 18. rida:
[[Kategooria:Rannu vald]]
[[Kategooria:Rannu vald]]
[[Kategooria:Limnoloogia]]
[[Kategooria:Limnoloogia]]
[[Kategooria:Eesti bioloogiajaamad]]

Redaktsioon: 18. detsember 2007, kell 00:07

Võrtsjärve Limnoloogiajaam asub Vehendi külas Tartu maakonnas. Limnoloogiajaam tegeleb Eesti järvede, eriti Võrtsjärve, komplekssete uurimistöödega, rahvusvahelistes teadusprojektides ja konverentsides osalemisega ning tulevaste veeteadlaste õpetamisega.

Ajalugu

1950ndatel aastatel, kui moodustati ZBI (Zooloogia ja Botaanika Instituut), algasid komplekssed veekogude uuringud Eestis. Võrtsjärve suurust arvestades ei olnud kompleksseid uurimistöid võimalik lühiajaliste tööde käigus läbi viia ning Neeme-Õnneleid Mikelsaarel, kes oli ka tulevase Limnoloogiajaama esimene juhataja, tekkis mõte ehitada Võrtsjärve äärde välibaas. Jaama esimeseks hooneks sai lagunenud Petseri talu, mis 14. septembril 1954 Rannu külanõukogu ja ZBI sõlmitud leppe kohaselt anti ZBI-le välitööde jaoks kasutada. Petseri talu, kus puudus elekter ja veesüsteem, samuti ei saanud seal läbi viia eksperimentaalseid tegevusi, ei rahuldanud teadlaste vajadusi.

Aastal 1958 otsustas ENSV Teaduste Akadeemia ehitada olemasolevast välibaasist umbes 1 km põhja poole Limnoloogiajaama. Aasta hiljem algasid ehitustööd ning 1961. aastal valmis esimene 4-korteriline elumaja, 1962 teine elumaja. 6. mail 1961 avati Limnoloogiajaama peahoone nurgakivi tahvel. Jaama projekteeris Harri Kingo ning lõplikult sai see valmis 1962. aasta lõpus. Hiljem ehitati veel 8-korteriline elumaja ja teadusuuringuteks hädavajalikud akvaariumipaviljon, katsebasseinid ja sadamarajatised.

Limnoloogiajaama kõrgperiood elanike ja töötajate arvu poolest (üle 80 inimese) jäi 1980ndate keskpaika, mil juhtaja oli Henn Habermann.

Eesti taasiseseisvumisega toimusid suured muutused ka limnoloogias ja hüdroloogias, mis tugevasti mõjutasid ka Limnoloogiajaama käekäiku. Aastal 1991 asus jaama juhtima Ingmar Ott, Riigi vähene finantseerimine viis töötajate ja elanike vähenemisele, samuti katkesid lühiajalised järvede komplekssed uurimistööd. 1990ndate keskpaiku taastus Limnoloogiajaama normaalne tegevus ning see tõi kaasa seal töötavate teadlaste publikatsioonide arvu ja kvaliteedi tõusu.

Aastast 2001 juhatab Limnoloogiajaama Ain Järvalt.

Kirjandus

  • Võrtsjärv, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2003.