Erinevus lehekülje "Keskmine paleoliitikum" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
P
[[Kliima]] muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas [[korilus]]e osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.
 
Ajavahemikus 350 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 a tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a [[Neanderi org|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Luid on leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier´ kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. [[paleoantropoloogia|Paleoantropoloogid]], [[arheoloogia|arheoloogid]] ja [[geneetika|geneetikud]] on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigiga.
 
[[Fülogeenia|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – Most Recent Common Ancestor) [[homo sapiens]]il emaliinis [[Mitokondriline Eeva]], kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]], kes elas 90 000 aastat tagasi.
39 641

muudatust

Navigeerimismenüü