Keskmine paleoliitikum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. detsember 2007, kell 13:38

Mall:Paleoliitikum Keskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000 – 40 000 aastat tagasi).

Kliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.

Ajavahemikus 350 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 a tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Luid on leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier´ kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertaallane ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigiga.

Fülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiensil emaliinis Mitokondriline Eeva, kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom, kes elas 90 000 aastat tagasi.

Välislingid

National Geographic’u atlas

Redaktsioon: 11. detsember 2007, kell 13:11 redigeeri Tiuks (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 39 659 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. detsember 2007, kell 13:38 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 413 993 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida:		6. rida:
	Ajavahemikus 350 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 a tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a [[Neanderi org\|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Luid on leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier´ kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigiga.		Ajavahemikus 350 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) – 30 000 a tagasi eksisteeris ''[[Homo neanderthalensis]]''. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a [[Neanderi org\|Neanderi orust]] [[Saksamaa]]l. Luid on leitud mitmelt poolt [[Euroopa]]st, [[Lähis-Ida]]st, [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st. Neandertallasele kuulub [[Moustier´ kultuur]], mille kiviriistad on [[Acheuli kultuur]]i omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti [[kildtehnika]]. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et [[neandertaallane]] ei ole meie esivanem, vaid meie eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liigiga.

	[[Fülogeenia\|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – Most Recent Common Ancestor) [[homo sapiens]]il emaliinis [[Mitokondriline ~~Eva~~]], kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]], kes elas 90 000 aastat tagasi.		[[Fülogeenia\|Fülogeneetiliselt]] on [[viimane ühine esivanem]] (MRCA – Most Recent Common Ancestor) [[homo sapiens]]il emaliinis [[Mitokondriline Eeva]], kes elas [[Aafrika]]s umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis [[Aadama Y-kromosoom]], kes elas 90 000 aastat tagasi.