Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteldakse murdmaasuusatamises, suusahüppetes ja suusakahevõistluses (suusahüpped ja murdmaasuusatamine).

Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS).

Ajalugu

Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.

Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.

Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.

Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NLiidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzmin, võites 30 ja 50 km distantsid.

Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltšina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).

Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.

Maailmameistrivõistlused

1. 1924 Chamonix, Prantsusmaa*
2. 1925 Johannisbad, Tšehhoslovakkia
3. 1926 Lahti, Soome
4. 1927 Cortina d'Ampezzo, Itaalia
5. 1928 Sankt Moritz, Šveits*
6. 1929 Zakopane, Poola
7. 1930 Oslo, Norra
8. 1931 Oberhof, Saksamaa
9. 1932 Lake Placid, USA*
10. 1933 Innsbruck, Austria
11. 1934 Sollefteå, Rootsi
12. 1935 Štrbske Pleso, Tšehhoslovakkia
13. 1936 Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa*
14. 1937 Chamonix, Prantsusmaa
15. 1938 Lahti, Soome
16. 1939 Zakopane, Poola
17. 1941 Cortina d'Ampezzo, Itaalia (MM-võistluste staatus hiljem tühistatud)
18. 1948 Sankt Moritz, Šveits*
19. 1950 Lake Placid, USA
20. 1952 Oslo, Norra*
21. 1954 Falun, Rootsi
22. 1956 Cortina d'Ampezzo, Itaalia*
23. 1958 Lahti, Soome
24. 1960 Squaw Valley, USA*
25. 1962 Zakopane, Poola
26. 1964 Innsbruck, Austria*
27. 1966 Oslo, Norra
28. 1968 Grenoble, Prantsusmaa*
29. 1970 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
30. 1972 Sapporo, Jaapan*
31. 1974 Falun, Rootsi
32. 1976 Innsbruck, Austria*
33. 1978 Lahti, Soome
34. 1980 Lake Placid, USA*
35. 1982 Holmenkollen, Norra
36. 1984 Engelberg ja Rovaniemi, Šveits ja Soome (ainult kahevõistlus ja suusahüpete meeskonnavõistlus)
37. 1985 Seefeld, Austria
38. 1987 Oberstdorf, Lääne-Saksamaa
39. 1989 Lahti, Soome
40. 1991 Val di Fiemme, Itaalia
41. 1993 Falun, Rootsi
42. 1995 Thunder Bay, Kanada
43. 1997 Trondheim, Norra
44. 1999 Ramsau, Austria
45. 2001 Lahti, Soome
46. 2003 Val di Fiemme, Itaalia
47. 2005 Oberstdorf, Saksamaa
48. 2007 Sapporo, Jaapan
49. 2009 Liberec, Tšehhi

* Arvestati ka maailmameistrivõistlustena.