Valge kääbus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. detsember 2007, kell 10:10

Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väike, nõrk, tihe, surev täht, mis on ammendanud oma tuumakütuse ja jahtub aeglaselt.

Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurem hulk valgeid kääbuseid on massiga vahemikus 50...70% Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 140 % Päikese massi.

Pärast tekkimist kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Mõnede valgete kääbuste pinnatemperatuur on siiski üpris kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. See on siiski haruldane ja püsib vaid lühikese aja peale tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata.

Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse et neid ei ole Universumi eluea jooksul jõudnud tekkida, jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K.

Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist Galaktika tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole palja silmaga nähtav.

Meile lähim valge kääbus on Siirius B, mis asub 8,6 valgusaasta kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Tüüpilise valge kääbuse [[mass]] on 60% [[Päike]]se [[mass]]ist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad [[Maa (planeet)|Maa]] omadest. Suurem hulk valgeid kääbuseid on massiga vahemikus 50...70% Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 140 % Päikese massi.
-Pärast tekkimist kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Mõnede valgete kääbuste pinnatemperatuur on siiski üpris kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. See on siiski haruldane ja püsib vaid lühikese aja peale tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kerge märgata, samuti ümbritseb neid planetaarne udu, mis eristab neid tavalistest valgetest tähtedest. Kuumade valgete kääbuste silmatorkavuse tõttu nimetataksegi neid valgeteks kääbusteks.
+Pärast tekkimist kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Mõnede valgete kääbuste pinnatemperatuur on siiski üpris kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. See on siiski haruldane ja püsib vaid lühikese aja peale tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata.
-On olemas ka kollaseid ja oranže valgeid kääbuseid, aga need on tuhmid ja neid on seetõttu raske avastada. Punaseid valgeid kääbuseid seevastu pole, sest nad ei ole maailma ajaloo jooksul jõudnud nii palju jahtuda. Kõige külmemate ja vanemate valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K.
+Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse et neid ei ole [[Universum]]i eluea jooksul jõudnud tekkida, jahtumiseks ei ole olnud piisavalt aega. Kõige vanemate ja jahedamate valgete kääbuste temperatuur on u. 4000 K.
 Valged kääbused on üsna tavalised, moodustades 10% kõigist [[Galaktika]] tähtedest, kuid ükski valge kääbus pole [[paljas silm|palja silmaga]] nähtav.
-Meile lähim valge kääbus on [[Siirius|Siirius B]], mis asub 8,6 [[valgusaasta]] kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige silmapaistvam valge kääbus on Keid B.
+Meile lähim valge kääbus on [[Siirius|Siirius B]], mis asub 8,6 [[valgusaasta]] kaugusel ning on ühtlasi ka heledaim valge kääbus, tähesuurusega umbes 8,7. Kõige kergemini vaadeldav valge kääbus on Keid B, olles ka esimene avastatutest.
 {{täienda}}