Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Puupuhkpillide''' hulka kuuluvad [[Sümfooniaorkester|sümfooniaorkestris]] [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto'').
'''Puupuhkpillide''' hulka kuuluvad [[Sümfooniaorkester|sümfooniaorkestris]] [[flööt]] (''flauto''), [[oboe]] (''oboe''), [[klarnet]] (''clarinetto'') ja [[fagott]] (''fagotto'').


Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.
Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et [[pill|instrumendid]] oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka [[metall]]i, [[elevandiluu]]d ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem [[kõlavärv]]i, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab [[orkester|orkestris]] särisevaid [[vaskpuhkpill|vaskpille]] ja tihedakõlalisi kellpille.


Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].
Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta [[helikõrgus]]i. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne [[lesthuulik]]. Flöödil on [[aukhuulik]].


Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.
Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - [[pikoloflööt]], madalamalt fagotipapa - [[kontrafagott]]. Nõnda on puupillide [[diapasoon]] väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu [[klaver]]i klaviatuuril.

Redaktsioon: 3. detsember 2007, kell 00:17

Puupuhkpillide hulka kuuluvad sümfooniaorkestris flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto).

Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril.

Vaata ka

Välislingid