Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]]
[[Pilt:Cal12 N°8.jpg|thumb|Haavlilaenguga padrun]]
'''Haavlid''' on [[plii]]st [[antimon]]ilisandiga väiksed ümmargused terad. Vanasti kasutati lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks ja et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks ja seega tagaks ühtlasema haavlite külvi märgil. Haavleid kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] laengutes. Tugevam haavel määrib vähem püssi.
'''Haavlid''' on [[plii]]st [[antimon]]ilisandiga väikesed ümmargused terad. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka [[arseen]]i. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.


Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.
Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.

Haavleid kasutatakse [[Sileraudne püss|sileraudsete püsside]] laengutes.


==Haavlitega laskmine==
==Haavlitega laskmine==
Haavlitega lastakse [[Jaht (jahindus)|jahil]] väike[[uluk]]eid ja [[lind]]e ning lendavaid märke [[Jahilaskmine|jahilakmises]]. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
[[Jaht (jahindus)|Jahil]] lastakse haavlitega väike[[uluk]]eid ja [[lind]]e. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.


Jahilaskmises kasutatakse haavleid nr 9 [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g.
[[Jahilaskmine|jahilakmises]] kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse [[Kaarrada|kaarrajal]] laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks [[Kaevikrada|kaevikrajal]] ja [[sporing]]us laengukaaluga 28 g.


==Haavli maksimaalne lennu kaugus==
==Haavli maksimaalne lennu kaugus==

Redaktsioon: 1. detsember 2007, kell 19:04

Haavlilaenguga padrun

Haavlid on pliist antimonilisandiga väikesed ümmargused terad. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.

Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks.

Haavleid kasutatakse sileraudsete püsside laengutes.

Haavlitega laskmine

Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja linde. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.

jahilakmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.

Haavli maksimaalne lennu kaugus

Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.

Haavlite andmed


Haavli number
mm
Läbimõõt
mm
Ühe haavlitera
keskmine kaal g
Haavlite arv
30 g laengus
11 1,50 - -
10 1,75 0,031 971
9 2,00 0,048 621
8 2,25 0,065 460
7 2,50 0,093 321
6 2,75 0,123 246
5 3,00 0,160 188
4 3,25 0,200 150
3 3,50 0,253 118
2 3,75 0,312 96
1 4,00 0,375 80
0 või 1/0 4,25 0,423 71
2/0 4,50 0,540 56
3/0 4,75 - -
4/0 5,00 - -
5/0 5,25 - -
6/0 5,50 - -
VI 5,90 - -
V 6,15 või 6,30 - -
IV 6,88 või 7,40 - -
III 7,80 - -
II 8,00 - -
I 8,20 - -

Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks ja tähistatakse rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.

Vaata ka