Atoll

Atolli moodustumist näitlikustav animatsioon. Korallrahu on kujutatud punaka ja violetsena. Animatsioonil kujutatu võib tegelikkuses kesta miljoneid aastaid.

Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun.

Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis reeglina on tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena.

Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad ainuraksed vetikad vajavad valgust fotosünteesi jaoks.

Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Selle teooria pakkus esimesena välja Charles Darwin ja see on teadlaste seas aktsepteeritud tänaseni.

Eesti korallrahud on tekkinud Siluris. Et biomorfne lubjakivi on kõvem kui tavaline lubjakivi, on paljud korallrahud maapinnal näha, kuigi nad praegu ei kasva. Näiteks Nootamaa on kunagine atoll, mille rõngast ulatub praegu sirbikujuline kaar üle merepinna.