Püriit: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: gl:Pirita
Resümee puudub
56. rida: 56. rida:
[[de:Pyrit]]
[[de:Pyrit]]
[[en:Pyrite]]
[[en:Pyrite]]
[[eo:Pirito]]
[[es:Pirita]]
[[es:Pirita]]
[[fr:Pyrite]]
[[fr:Pyrite]]

Redaktsioon: 9. november 2007, kell 00:53

Püriit
Omadused
Keemiline valem FeS2
Mineraaliklass sulfiidid
Molekulmass 119,98
Värvus rohekaskollane, hall
Tihedus 5,02 g/cm³
Kõvadus 6...6,5
Lõhenevus halb
Süngoonia kuubiline
Punktigrupp kuubiline diploidaalne
Kriips rohekasmust
Kaksistumine tavaline
Murdepind karpjas
Läige metalne

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2)

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. Tekib ta peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi sarnasemad on püriidile markasiit ning kalkopüriit.