Haljala kirik: erinevus redaktsioonide vahel
välislink |
lisa |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Haljala kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. |
Haljala kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. |
||
Kirik on saanud kannatada nii [[Liivi sõda|Liivi sõja]] algul [[1558]]. aastal kui ka [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]]. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud [[pikne]]. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju [[1865]] aastal. |
|||
Kirikus on [[Johann Valentin Rabe]] loodud [[barokk]]-kantsel aastast [[1730]]. |
|||
== Välislink == |
== Välislink == |
||
Redaktsioon: 18. mai 2005, kell 20:54
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Haljala Püha Mauritiuse kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse.
Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus.
Haljala kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865 aastal.
Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk-kantsel aastast 1730.