Soojuskiirgus: erinevus redaktsioonide vahel
P +== Vaata ka == Infrapunakiirgus +Kategooria:Füüsika |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Soojuskiirguseks''' nimetatakse sellist [[kiirgus]]t, mida [[keha]] emiteerib ainuüksi [[soojusenergia]] arvel. See on ka üks [[soojusülekanne|soojusülekande]] vormidest (lisaks [[soojusjuhtivus]]ele ja [[konvektsioon]]ile). |
'''Soojuskiirguseks''' nimetatakse sellist [[kiirgus]]t, mida [[keha]] emiteerib ainuüksi [[soojusenergia]] arvel. See on ka üks [[soojusülekanne|soojusülekande]] vormidest (lisaks [[soojusjuhtivus]]ele ja [[konvektsioon]]ile). |
||
Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja [[spekter]] keha [[temperatuur]]ist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja |
Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja [[spekter]] keha [[temperatuur]]ist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Kuigi selline trend on omane kõigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sõltuvad konkreetsest ainest. [[absoluutselt must keha|Absoluutselt musta keha]] soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sõltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma '''[[Kirchhoffi seadus|Kirchhoffi seadusele]]''': termilise [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalu]] tingimustes on keha [[kiirgamisvõime]] ja [[neelamisvõime]] võrdsed (igal [[lainepikkus]]el). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega. |
||
==Allikad== |
==Allikad== |
||
Redaktsioon: 4. november 2007, kell 16:51
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile).
Nagu praktiline kogemus näitab, sõltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°). Kuigi selline trend on omane kõigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sõltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sõltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Küll aga järeldub üldistest termodünaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi seadusele: termilise tasakaalu tingimustes on keha kiirgamisvõime ja neelamisvõime võrdsed (igal lainepikkusel). Absoluutselt musta keha kiirgamis- ja neelamisvõime on mõlemad võrdsed ühega.
Allikad
- Soojuskiirguse spekter ja värvus (Java Applet) (külastatud 04.11.2007)