Peer Gynt

„Peer Gynt” on Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend.

Tegelased

• Åse (talupidaja naine),
• Peer Gynt (tema poeg),
• Kaks naist maisikottidega,
• Aslak (sepp),
• Pulmalised, Majavalitseja, Viiuldaja,
• Piirkonda hiljuti elama asunud mees ja tema naine,
• Solveig ja väike Helga, nende tütred,
• Talupidaja Hægstad’is,
• Ingrid, tema tütar,
• Peigmees ja tema vanemad,
• Kolm karjustüdrukut,
• Tüdruk rohelises,
• Dovre-isand,
• Õukondlastest trollid, Trollitüdrukud ja -poisid, Nõiad, Gnoomid, mäevaimud, haldjad,
• Inetu laps,
• Hääl pimeduses, Linnukarjed,
• Kari (sauniku naine),
• Härra Cotton, härra Ballon, Herr von Eberkopf ja Herr Trumpeterstraale, rändajad. Varas ja varastatud asjadega *kaupleja,
• Anitra, beduiinipealiku tütar,
• Araablased, orjatüdrukud, tantsivad tüdrukud,
• Memnoni kuju (laulev), Gizeh’ sfinks (tumm),
• Begriffenfeldt professor ja Kairo hullumaja juhataja.
• Huhu (keelefanaatik Malabari rannikult), Hussein (minister idamaadest), Fellah muumiaga,
• Mitu hullu koos valvuritega,
• Norralasest laevakapten ja tema meeskond, Veider reisija,
• Preester, Matuserongkäik, Korravalvur, Nööbivalaja, Kõhn mees.

Allikas: The Oxford Ibsen, 3. köide, Oxford University Press 1972

Sisu kokkuvõte

Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen’it (suur takistus).

Solveig, keda Peer Hægstad’i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini tütart Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo hullumajja, kus külalist tervitatakse kui keisrit. Kui ta vana mehena viimaks koduteele asub, elab ta üle laevahuku. Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri keha selleks, et uurida välja unenägude asupaik.

Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb Peer ühe talumehe matusel ning paneb oksjonile kõik oma varasemast elust alles jäänud asjad. Ta kohtab ka nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei suuda selgitada, millal ja kus oma elu jooksul on ta olnud „tema ise”, peab tema hinge koos teiste defektsete asjadega üles sulatama. Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes usub, et teda ei saa pidada tõeliseks patuseks ega põrgusse saata.

Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda kõik need aastad majakeses oodanud. Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja armastuses on Peer olnud alati tema ise.

Allikas: Merete Morken Andersen, Ibsenhåndboken, Gyldendal Norsk Forlag