Eutrofeerumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P veeõitseng vaata ka rubriiki |
||
6. rida: | 6. rida: | ||
Paljud ökoloogilised tegurid võivad stimuleerida esmatootjate produktsiooni. Enamikul juhtudest on tegemist küll kolme probleemiga: vähenenud [[biodiversiteet]], muutused liikide koosseisus ja domineerimises ning toksilised efektid. |
Paljud ökoloogilised tegurid võivad stimuleerida esmatootjate produktsiooni. Enamikul juhtudest on tegemist küll kolme probleemiga: vähenenud [[biodiversiteet]], muutused liikide koosseisus ja domineerimises ning toksilised efektid. |
||
== Vaata ka == |
|||
*[[Veeõitseng]] |
|||
[[Kategooria:Hüdrobioloogia]] |
[[Kategooria:Hüdrobioloogia]] |
Redaktsioon: 14. oktoober 2007, kell 17:06
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Eutrofikatsioon ehk eutrofeerumine (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori ja lämmastikuga. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.
Ökoloogilised tegurid
Paljud ökoloogilised tegurid võivad stimuleerida esmatootjate produktsiooni. Enamikul juhtudest on tegemist küll kolme probleemiga: vähenenud biodiversiteet, muutused liikide koosseisus ja domineerimises ning toksilised efektid.