Bugatti Automobiles: erinevus redaktsioonide vahel
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
39. rida: | 39. rida: | ||
[[Kategooria:Ettevõtted]] |
[[Kategooria:Ettevõtted]] |
||
[[Kategooria:Bugatti]] |
[[Kategooria:Bugatti]] |
||
[[Kategooria:Volkswagen AG]] |
|||
[[Kategooria:Prantsuse ettevõtted]] |
|||
[[en:Bugatti Automobiles SAS]] |
[[en:Bugatti Automobiles SAS]] |
||
[[es:Bugatti Automobiles SAS]] |
[[es:Bugatti Automobiles SAS]] |
Redaktsioon: 8. oktoober 2007, kell 21:54
Bugatti Automobiles SAS | |
---|---|
Fail:Bugatti logo.svg.png | |
Asutatud | 1998 |
Peakorter | Molsheim, Prantsusmaa |
Valdkonnad | autotööstus |
Emaettevõte | Volkswagen AG |
Koduleht | www.bugatti-cars.de |
Bugatti Automobiles SAS, on prantsuse autotootja peakorteriga Molsheimis, Alsaces. Firma kuulub Volkswagen AG-le ja on asutatud 1998. aastal kuulsusrikka Bugatti järeltulijana.
Volkswagen omandas Ferdinand Piëchi juhtimisel õigused Bugatti kaubamärgile aastal 1998.
Giugiaro ideeautod
Volskwagen lasi kuulsal ItalDesigni disaineril Giorgetto Giugiarol disainida mitmeid ideeautosid, millest võiks kujuneda Bugatti seeriamudelid. Esimesena esitleti 1998. aasta Pariisi autonäitusel mudelit EB 118, mis oli suur kaheukseline kupee. Sellele järgnes 1999. aasta Genfi autonäitusel esitletud Bugatti EB 218, mis kujutas endast suurt ja luksuslikku neljaukselist sedaani. Sama aasta Frankfurdi autonäitusel esitleti mudelit Bugatti 18/3 Chiron. 1999. aasta Tokyo autonäitusel esitles Bugatti Volkswageni enda disainitud mudelit Bugatti EB 18.4 GT. Kõigil neil mudelitel oli W18 mootor, võimsusega 555 hj (408 kw).
Liitmine Volkswageniga
15. detsember 2000. aastal liideti Bugatti ametlikult Volkswageniga. Ettevõtte presidendiks määrati Karl-Heinz Neumann. Firma ostis omale 1856. aastal rajatud Château Saint Jeani Molsheimi lähedal Dorlisheimis , mis varem oli kuulunud Ettore Bugattile. Mõisast sai Bugatti peakorter ja 2005. aastal valmis selle lähedale ka ateljee, kus pannakse Bugattisid kokku.
EB 16/4 Veyron
Ferdinand Piëch teatas 2001. aasta Genfi autonäitusel, et Bugatti alustab mudeli EB 16/4 Veyron tootmist. Sellest autost pidi tulema läbi aegade kiireim, võimsaim ja kõige kallim sõiduauto. Auto pidi hakkama kasutama 8.2 liitrist W16 mootorit, erinevalt ideeautodel kasutatud W18 mootoritest. Antud mootorit kasutati esmakordselt ideeautol Bentley Hunaudieres. Mootorile lisati veel neli turboülelaadijat, mille tulemusel kujunes mootori võimsuseks 1001 hj (736 kw). Tootmisesse jõudis Veyron alles aastal 2005. Kokku plaanitakse valmistada vaid 300 Veyronit.
Teine mudel
Bugattil on plaanis tootmisesse tuua ka teine mudel, mis oleks tõenäoliselt kas suur neljaistmeline kupee või sedaan. Jõuallikas ja ülekanne pärineks tõenäoliselt Bugatti Veyronilt.