Helitugevus (muusika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{vaidlustatud}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
1. variant: '''Helitugevus''' ehk '''heliintensiivsus''' ('''''I''''') on energiahulk, mida kannab helilaine ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.

2. variant: '''Helitugevus''' ehk '''heliintensiivsus''' on energiahulk, mis langeb [[pinnaühik]]ule sellega ristisuunas ajaühiku jooksul.

Helitugevuse mõõtühikuks on J/(s*m2). Füüsikas tuntud Umov-Pointingi seaduse põhjal arvutatakse helitugevus kui helirõhu ja võnkekiiruse korrutise keskväärtus.

'''Helitugevus''', üks [[muusikaline heli | muusikalise heli]] põhiomadusi, sõltub [[heliallikas|heliallika]] võngete [[amplituud]]i suurusest. Eri tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva jõu abil.
'''Helitugevus''', üks [[muusikaline heli | muusikalise heli]] põhiomadusi, sõltub [[heliallikas|heliallika]] võngete [[amplituud]]i suurusest. Eri tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva jõu abil.


[[Heliallikas|Heliallika]] [[amplituud]] ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest. Suurema amplituudiga helivõnked avaldavad ka [[kuulmiselund]]itele suuremat survet. Kuid kõrv tajub heli survet [[logaritmiline|logaritmilise]] kõvera järgi ([[detsibell]]ides). Alles siis, kui helivõnke energiat suurendatakse umbes 10 korda, tajume me kaks korda valjemat häält.
Helitugevuse tähistamiseks kasutatakse [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] [[märk]]e.


:Mõõtühik on W/m<sup>2</sup>


Kuna [[SI-süsteem|SI]] [[SI-süsteemi ühikud|mõõteühikute]] süsteemis mõõdetakse [[energia]]t [[Džaul|džaulides]] (J), [[pindala|pinna]][[mõõtühik|ühik]]uks [[ruutmeeter]] (m<sup>2</sup>) [[aeg|aja]][[mõõtühik|ühik]] [[sekund]], on heli intensiivsuse ühikuks

[[Džaul|džauli]] / [[ruutmeeter]] * [[sekund]] ehk [[vatt]]i / [[ruutmeeter|ruutmeetrile]] (W/m<sup>2</sup>)

*Heliintensiivsuse mõõtühik on vattides ruutmeetri kohta (W/m<sup>2</sup>)
*[[Helienergia]] mõõtühik on [[džaul]] (J)
*[[Helivõimsus]]e mõõtühik on [[vatt]] (W)
*[[Helirõhk|Helirõhu]] mõõtühik on [[paskal]] (Pa)

Heliintensiivsuste, -[[helirõhk|rõhkude]] või -[[võimsus]]te võrdlev mõõtühik, mis väljendab nende suhet (vahemikku ehk intervalli) on [[bell]] (B) või [[detsibell]] (dB).
1B = 10dB, 1dB = 0,1B
[[Bell]] vastab sellisele võimsuste suhtele, mille kümnendlogaritm on 1. Näiteks intensiivsuse muutumine 10, 100, 1000 korda = 1,2,3 B = 10, 20, 30 dB.






==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Heli intensiivsus]]
*[[Heli]]
*[[Heli]]
*[[Helivaljus]]
*[[Muusikaline heli]]
*[[Muusikaline heli]]


17. rida: 35. rida:
* Eiskop-Sillart 1988: Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "Akustika ja helitehnika". Tallinn "Valgus". 16
* Eiskop-Sillart 1988: Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "Akustika ja helitehnika". Tallinn "Valgus". 16
* Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", Kirjastus "Eesti Raamat". 43
* Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", Kirjastus "Eesti Raamat". 43



[[Kategooria:Heli]]

[[de:Schallintensität]]
[[es:Intensidad de sonido]]
[[en:Sound intensity]]
[[it:Intensità acustica]]
[[lt:Garso stipris]]
[[nl:Geluidsintensiteit]]
[[pl:Natężenie dźwięku]]
[[sl:Jakost zvoka]]

Redaktsioon: 29. september 2007, kell 13:11

1. variant: Helitugevus ehk heliintensiivsus (I) on energiahulk, mida kannab helilaine ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.

2. variant: Helitugevus ehk heliintensiivsus on energiahulk, mis langeb pinnaühikule sellega ristisuunas ajaühiku jooksul.

Helitugevuse mõõtühikuks on J/(s*m2). Füüsikas tuntud Umov-Pointingi seaduse põhjal arvutatakse helitugevus kui helirõhu ja võnkekiiruse korrutise keskväärtus.

Helitugevus, üks muusikalise heli põhiomadusi, sõltub heliallika võngete amplituudi suurusest. Eri tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva jõu abil.

Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest. Suurema amplituudiga helivõnked avaldavad ka kuulmiselunditele suuremat survet. Kuid kõrv tajub heli survet logaritmilise kõvera järgi (detsibellides). Alles siis, kui helivõnke energiat suurendatakse umbes 10 korda, tajume me kaks korda valjemat häält.

Mõõtühik on W/m2

Kuna SI mõõteühikute süsteemis mõõdetakse energiat džaulides (J), pinnaühikuks ruutmeeter (m2) ajaühik sekund, on heli intensiivsuse ühikuks

džauli / ruutmeeter * sekund ehk vatti / ruutmeetrile (W/m2)

Heliintensiivsuste, -rõhkude või -võimsuste võrdlev mõõtühik, mis väljendab nende suhet (vahemikku ehk intervalli) on bell (B) või detsibell (dB). 1B = 10dB, 1dB = 0,1B Bell vastab sellisele võimsuste suhtele, mille kümnendlogaritm on 1. Näiteks intensiivsuse muutumine 10, 100, 1000 korda = 1,2,3 B = 10, 20, 30 dB.


Vaata ka

Kirjandus

  • Eiskop-Sillart 1988: Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "Akustika ja helitehnika". Tallinn "Valgus". 16
  • Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", Kirjastus "Eesti Raamat". 43