Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}} |
|||
'''Osaheli''' ehk '''harmooniline''' on [[põhiheli]] koos [[ülemheli]]dega. |
|||
:1. osaheli koosneb ainult [[põhiheli]]st |
|||
:2. osaheli = 1. ülemheli |
|||
'''Osahelid''', vananenud nimetusega '''harmoonilised''', on [[põhiheli]] koos [[ülemheli]]dega. |
|||
:3. osaheli = 2. ülemheli jne |
|||
Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos: |
|||
{| class="wikitable" |
|||
! ''1f'' |
|||
| 440 Hz |
|||
| [[põhisagedus]] |
|||
| esimene osaheli |
|||
|- |
|||
! ''2f'' |
|||
| 880 Hz |
|||
| esimene ülemheli |
|||
| teine osaheli |
|||
|- |
|||
! ''3f'' |
|||
| 1320 Hz |
|||
| teine ülemheli |
|||
| kolmas osaheli |
|||
|- |
|||
! ''4f'' |
|||
| 1760 Hz |
|||
| kolmas ülemheli |
|||
| neljas osaheli |
|||
|} |
|||
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem. |
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem. |
||
80. rida: | 106. rida: | ||
==Vaata ka== |
|||
== Osahelid keelpillidel == |
|||
[[Image:Flageolette.svg|thumb|200px|osaheli mängimine keelel (suurendamiseks klõpsa)]] |
|||
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid. |
|||
{| class="wikitable" |
|||
! osaheli |
|||
! puutepunkt |
|||
! osaheli |
|||
!width="50"| cent |
|||
!width="50"| reduced<br />cent |
|||
|- |
|||
| 2 |
|||
| oktaav |
|||
| P8 |
|||
|align="right" | 1200.0 |
|||
|align="right" | 0.0 |
|||
|- |
|||
| 3 |
|||
| täpselt puhas kvint |
|||
| P8 + P5 |
|||
|align="right" | 1902.0 |
|||
|align="right" | 702.0 |
|||
|- |
|||
| 4 |
|||
| täpselt puhas kvart |
|||
| 2P8 |
|||
|align="right" | 2400.0 |
|||
|align="right" | 0.0 |
|||
|- |
|||
| 5 |
|||
| täpselt suur terts |
|||
| 2P8 + just M3 |
|||
|align="right" | 2786.3 |
|||
|align="right" | 386.3 |
|||
|- |
|||
| 6 |
|||
| täpselt väike terts |
|||
| 2P8 + P5 |
|||
|align="right" | 3102.0 |
|||
|align="right" | 702.0 |
|||
|- |
|||
| 7 |
|||
| septimaalne minor third |
|||
| 2P8 + septimal m7 |
|||
|align="right" | 3368.8 |
|||
|align="right" | 968.8 |
|||
|- |
|||
| 8 |
|||
| septimaalne suur sekund |
|||
| 3P8 |
|||
|align="right" | 3600.0 |
|||
|align="right" | 0.0 |
|||
|- |
|||
| 9 |
|||
| Pythagorese suur sekund |
|||
| 3P8 + pyth M2 |
|||
|align="right" | 3803.9 |
|||
|align="right" | 203.9 |
|||
|- |
|||
| 10 |
|||
| täpselt väike tervetoon |
|||
| 3P8 + just M3 |
|||
|align="right" | 3986.3 |
|||
|align="right" | 386.3 |
|||
|- |
|||
| 11 |
|||
| suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund |
|||
| 3P8 + täpne S3 + GUN2 |
|||
|align="right" | 4151.3 |
|||
|align="right" | 551.3 |
|||
|- |
|||
| 12 |
|||
| vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund |
|||
| 3P8 + P5 |
|||
|align="right" | 4302.0 |
|||
|align="right" | 702.0 |
|||
|- |
|||
| 13 |
|||
| tredetsimaalne 2/3-toon |
|||
| 3P8 + P5 + T23T |
|||
|align="right" | 4440.5 |
|||
|align="right" | 840.5 |
|||
|- |
|||
| 14 |
|||
| 2/3-toon |
|||
| 3P8 + P5 + septimaalne v3 |
|||
|align="right" | 4568.8 |
|||
|align="right" | 968.8 |
|||
|- |
|||
| 15 |
|||
| septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon |
|||
| 3P8 + P5 + täpne S3 |
|||
|align="right" | 4688.3 |
|||
|align="right" | 1088.3 |
|||
|- |
|||
| 16 |
|||
| täpne (või väike) diatooniline pooltoon |
|||
| 4P8 |
|||
|align="right" | 4800.0 |
|||
|align="right" | 0.0 |
|||
|- |
|||
|} |
|||
== Vaata ka == |
|||
*[[Fourier seeriad]] |
|||
*[[Põhisagedus]] |
|||
*[[Harmonic oscillator]] |
|||
*[[Harmoniliste seeriad (muuska)]] |
|||
*[[Harmoonia]] |
|||
*[[Inharmoonia]] |
|||
*[[Täpne intonatsioon]] |
|||
*[[Ülemhelid]] |
|||
*[[Puhas toon]] |
|||
*[[Enharmoonilisus]] |
|||
*[[Aristoxenos]] |
|||
*[[Liitheli]] |
*[[Liitheli]] |
||
[[de:Harmonische]] |
|||
[[es:Armónico]] |
|||
[[eo:Harmono]] |
|||
[[fr:Harmonique]] |
|||
[[nl:Harmonische]] |
|||
[[ja:倍音]] |
|||
[[nn:Harmonisk bølgje]] |
|||
[[pl:Składowa harmoniczna]] |
|||
[[pt:Harmônica]] |
|||
[[Kategooria:Heli]] |
[[Kategooria:Heli]] |
Redaktsioon: 25. september 2007, kell 15:56
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Osahelid, vananenud nimetusega harmoonilised, on põhiheli koos ülemhelidega.
Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:
1f | 440 Hz | põhisagedus | esimene osaheli |
---|---|---|---|
2f | 880 Hz | esimene ülemheli | teine osaheli |
3f | 1320 Hz | teine ülemheli | kolmas osaheli |
4f | 1760 Hz | kolmas ülemheli | neljas osaheli |
Ülemhelide võnkesagedus on põhisagedusest (põhihelist) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem. Keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa tekitab oktaavi võrra kõrgema heli (220 Hz). Kolmandiku võnkumine annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz), oktaav + kvint. Neljandiku võnkumine 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz), 2 oktaavi kõrgema heli jne.
1. osaheli | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. | 16. |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
A1 | 55 | 110 | 165 | 220 | 275 | 330 | 385 | 440 | 495 | 550 | 605 | 660 | 715 | 770 | 825 | 880 |
A | 110 | 220 | 330 | 440 | 550 | 660 | 770 | 880 | 990 | 1100 | 1210 | 1320 | 1430 | 1540 | 1650 | 1760 |
Iga liitheli sisaldab osahelisid kindlas järjekorras, mis tuleneb heliallika võnkumisest osade kaupa.
1. (C1), 3. (g), 5. (e1), 9. (d2) ja 15. (h2) osaheli moodustavad tertsiliselt (do-st c e g h d) paigutatuna kooskõla ning neil on oluline osa helikõrguse häälestamisel ja mitmesuguste kooskõlade moodustamisel.
- A1 (kontraoktaav A) = 55Hz
- A (suur oktaav A) = 110Hz
- a (väike oktaav a) = 220Hz
- a1 (esimene oktaav a) = 440Hz
- a2 = 880Hz
- a3 = 1760Hz
Osahelid keelpillidel
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.
osaheli | puutepunkt | osaheli | cent | reduced cent |
---|---|---|---|---|
2 | oktaav | P8 | 1200.0 | 0.0 |
3 | täpselt puhas kvint | P8 + P5 | 1902.0 | 702.0 |
4 | täpselt puhas kvart | 2P8 | 2400.0 | 0.0 |
5 | täpselt suur terts | 2P8 + just M3 | 2786.3 | 386.3 |
6 | täpselt väike terts | 2P8 + P5 | 3102.0 | 702.0 |
7 | septimaalne minor third | 2P8 + septimal m7 | 3368.8 | 968.8 |
8 | septimaalne suur sekund | 3P8 | 3600.0 | 0.0 |
9 | Pythagorese suur sekund | 3P8 + pyth M2 | 3803.9 | 203.9 |
10 | täpselt väike tervetoon | 3P8 + just M3 | 3986.3 | 386.3 |
11 | suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund | 3P8 + täpne S3 + GUN2 | 4151.3 | 551.3 |
12 | vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund | 3P8 + P5 | 4302.0 | 702.0 |
13 | tredetsimaalne 2/3-toon | 3P8 + P5 + T23T | 4440.5 | 840.5 |
14 | 2/3-toon | 3P8 + P5 + septimaalne v3 | 4568.8 | 968.8 |
15 | septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon | 3P8 + P5 + täpne S3 | 4688.3 | 1088.3 |
16 | täpne (või väike) diatooniline pooltoon | 4P8 | 4800.0 | 0.0 |