Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
'''Osaheli''' ehk '''harmooniline''' on [[põhiheli]] koos [[ülemheli]]dega.

:1. osaheli koosneb ainult [[põhiheli]]st

:2. osaheli = 1. ülemheli
'''Osahelid''', vananenud nimetusega '''harmoonilised''', on [[põhiheli]] koos [[ülemheli]]dega.
:3. osaheli = 2. ülemheli jne

Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:

{| class="wikitable"
! ''1f''
| 440 Hz
| [[põhisagedus]]
| esimene osaheli
|-
! ''2f''
| 880 Hz
| esimene ülemheli
| teine osaheli
|-
! ''3f''
| 1320 Hz
| teine ülemheli
| kolmas osaheli
|-
! ''4f''
| 1760 Hz
| kolmas ülemheli
| neljas osaheli
|}




[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem.
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem.
80. rida: 106. rida:





==Vaata ka==
== Osahelid keelpillidel ==
[[Image:Flageolette.svg|thumb|200px|osaheli mängimine keelel (suurendamiseks klõpsa)]]

Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.

{| class="wikitable"
! osaheli
! puutepunkt
! osaheli
!width="50"| cent
!width="50"| reduced<br />cent
|-
| 2
| oktaav
| P8
|align="right" | 1200.0
|align="right" | 0.0
|-
| 3
| täpselt puhas kvint
| P8 + P5
|align="right" | 1902.0
|align="right" | 702.0
|-
| 4
| täpselt puhas kvart
| 2P8
|align="right" | 2400.0
|align="right" | 0.0
|-
| 5
| täpselt suur terts
| 2P8 + just M3
|align="right" | 2786.3
|align="right" | 386.3
|-
| 6
| täpselt väike terts
| 2P8 + P5
|align="right" | 3102.0
|align="right" | 702.0
|-
| 7
| septimaalne minor third
| 2P8 + septimal m7
|align="right" | 3368.8
|align="right" | 968.8
|-
| 8
| septimaalne suur sekund
| 3P8
|align="right" | 3600.0
|align="right" | 0.0
|-
| 9
| Pythagorese suur sekund
| 3P8 + pyth M2
|align="right" | 3803.9
|align="right" | 203.9
|-
| 10
| täpselt väike tervetoon
| 3P8 + just M3
|align="right" | 3986.3
|align="right" | 386.3
|-
| 11
| suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund
| 3P8 + täpne S3 + GUN2
|align="right" | 4151.3
|align="right" | 551.3
|-
| 12
| vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund
| 3P8 + P5
|align="right" | 4302.0
|align="right" | 702.0
|-
| 13
| tredetsimaalne 2/3-toon
| 3P8 + P5 + T23T
|align="right" | 4440.5
|align="right" | 840.5
|-
| 14
| 2/3-toon
| 3P8 + P5 + septimaalne v3
|align="right" | 4568.8
|align="right" | 968.8
|-
| 15
| septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon
| 3P8 + P5 + täpne S3
|align="right" | 4688.3
|align="right" | 1088.3
|-
| 16
| täpne (või väike) diatooniline pooltoon
| 4P8
|align="right" | 4800.0
|align="right" | 0.0
|-
|}

== Vaata ka ==
*[[Fourier seeriad]]
*[[Põhisagedus]]
*[[Harmonic oscillator]]
*[[Harmoniliste seeriad (muuska)]]
*[[Harmoonia]]
*[[Inharmoonia]]
*[[Täpne intonatsioon]]
*[[Ülemhelid]]
*[[Puhas toon]]
*[[Enharmoonilisus]]
*[[Aristoxenos]]
*[[Liitheli]]
*[[Liitheli]]


[[de:Harmonische]]
[[es:Armónico]]
[[eo:Harmono]]
[[fr:Harmonique]]
[[nl:Harmonische]]
[[ja:倍音]]
[[nn:Harmonisk bølgje]]
[[pl:Składowa harmoniczna]]
[[pt:Harmônica]]




[[Kategooria:Heli]]
[[Kategooria:Heli]]

Redaktsioon: 25. september 2007, kell 15:56


Osahelid, vananenud nimetusega harmoonilised, on põhiheli koos ülemhelidega.

Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:

1f 440 Hz põhisagedus esimene osaheli
2f 880 Hz esimene ülemheli teine osaheli
3f 1320 Hz teine ülemheli kolmas osaheli
4f 1760 Hz kolmas ülemheli neljas osaheli


Ülemhelide võnkesagedus on põhisagedusest (põhihelist) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem. Keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa tekitab oktaavi võrra kõrgema heli (220 Hz). Kolmandiku võnkumine annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz), oktaav + kvint. Neljandiku võnkumine 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz), 2 oktaavi kõrgema heli jne.

1. osaheli 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16.
A1 55 110 165 220 275 330 385 440 495 550 605 660 715 770 825 880
A 110 220 330 440 550 660 770 880 990 1100 1210 1320 1430 1540 1650 1760

Iga liitheli sisaldab osahelisid kindlas järjekorras, mis tuleneb heliallika võnkumisest osade kaupa.

1. (C1), 3. (g), 5. (e1), 9. (d2) ja 15. (h2) osaheli moodustavad tertsiliselt (do-st c e g h d) paigutatuna kooskõla ning neil on oluline osa helikõrguse häälestamisel ja mitmesuguste kooskõlade moodustamisel.

A1 (kontraoktaav A) = 55Hz
A (suur oktaav A) = 110Hz
a (väike oktaav a) = 220Hz
a1 (esimene oktaav a) = 440Hz
a2 = 880Hz
a3 = 1760Hz



Osahelid keelpillidel

osaheli mängimine keelel (suurendamiseks klõpsa)

Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.

osaheli puutepunkt osaheli cent reduced
cent
2 oktaav P8 1200.0 0.0
3 täpselt puhas kvint P8 + P5 1902.0 702.0
4 täpselt puhas kvart 2P8 2400.0 0.0
5 täpselt suur terts 2P8 + just M3 2786.3 386.3
6 täpselt väike terts 2P8 + P5 3102.0 702.0
7 septimaalne minor third 2P8 + septimal m7 3368.8 968.8
8 septimaalne suur sekund 3P8 3600.0 0.0
9 Pythagorese suur sekund 3P8 + pyth M2 3803.9 203.9
10 täpselt väike tervetoon 3P8 + just M3 3986.3 386.3
11 suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund 3P8 + täpne S3 + GUN2 4151.3 551.3
12 vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund 3P8 + P5 4302.0 702.0
13 tredetsimaalne 2/3-toon 3P8 + P5 + T23T 4440.5 840.5
14 2/3-toon 3P8 + P5 + septimaalne v3 4568.8 968.8
15 septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon 3P8 + P5 + täpne S3 4688.3 1088.3
16 täpne (või väike) diatooniline pooltoon 4P8 4800.0 0.0

Vaata ka