Tartu Linnamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
pilt
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
24. rida: 24. rida:


[[Kategooria:Eesti muuseumid]]
[[Kategooria:Eesti muuseumid]]
[[Kategooria:Tartu]]
[[Kategooria:Tartu ehitised]]

Redaktsioon: 23. september 2007, kell 19:02

Linnamuuseumi hoone Narva mnt 23

Tartu Linnamuuseum asutati 1955. aastal eesmärgiga koguda, säilitada, uurida ja tutvustada Tartu linna ajalugu. Kuni 2000.aastani asus Tartu Linnamuuseum aadressil Oru 2, alates 30.augustist 2001 endises kultuurimajas ja linnafolklooris ka "Katariina majana" tuntud helesinises mõisahoones Narva mnt.23.


Püsinäitus

2001. aastal valminud näitus "Dorpat.Jurjev.Tartu" on Tartu ajaloo museoloogiline interpretatsioon. Esimese korruse saalis jätkub linna ajalugu üht ja teist elulõiku kajastavate ajutiste ideenäituste kaudu. Linnamuuseumi esimese korruse saalis kajastatakse ajutiste ideenäitustena veel teisigi teemasid Tartu ajaloost.

Filiaalid

Tartu Linnamuuseumi püsinäitust täiendavad 1830. aastate Tartu linnakodaniku maja, milles asetseb 19.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum, kirjanik Oskar Lutsu majamuuseumi ja KGB Kongide muuseumi ekspositsioonid. 2007. aasta sügisel valmib linnamuuseumi uus filiaal - Laulupeomuuseum.

Hoonest

Narva mnt.23 asetseb leitnant Woldemar Conrad von Pistohlkorsi 1790. aastal valminud maja. Aadliseisuse esindajana soovis ta endale luksuslikku ja moodsat, kuid samas klassikalist linnapaleed, nagu need olid levinud Madalmaades, Põhjamaades ja Saksamaal. Maja arhitektiks oli tolleaegse Tartu tuntuim ehitusmeister, Rostocki päritolu J.H.B.Walter, kes projekteeris ka Tartu raekoja ja töötas Tartus kokku üle 40 aasta.

Kahekorruselise kivikatusega elumaja esimesel korrusel oli 8 tuba, eeskoda ja suur köök, teisel korrusel asus suur saal kõrval olevate salongidega. Trepid olid puust; männipuust põrandad värvitud; laed ja seinad krohvitud. Valgeks värvitud tiibuksi oli 12 ja ühe poolega uksi 21, hollandi ahjusid oli 16 ja portselanahjusid.

Värvilistel kunstmarmorist seinatahvlitel, akende vahele paigutatud peeglite ümber, supraportidel (ukse kohal olevad raamistatud kaunistused) ja laes on rikkalik stukkdekoor Louis XVI stiilis. Louis XVI stiil esindab prantsuse [varaklassitsismi], mis valitses 1760-1790 kuningas Louis XVI aegses ruumikujunduses. Esindusruumi tähtsust rõhutab rõõmus ja pidulik kujundus. Saali pruunikaspunase süüga heledast kunstmarmorist seinu kaunistavad ovaalraamis figuraalkompositsioonid ja trofeekimbud, peeglid on raamitud girlandidega (pärg, vanik). Supraportidel on portreemedaljonide raamiks lopsakate lehvidega seotud tamme- ja loorberivanikud. Roosikeste, nartsisside jt lilleõite põimingud vahelduvad nõtkete girlandidega. Peegliraamides on kesksel kohal varaklassitsismi lemmikmotiiv kraatervaas (kreeka krater "veinisegamisnõu").

Välislingid