Erinevus lehekülje "Raku" redaktsioonide vahel

Tänu [[zen-budism]]ile levisid jaapanisJaapanis laialdaselt teetseremooniad. Nendekas tseremooniateks oli aga vaja nõusid ja tellimusi esitati ka [[Kyōto]] keraamikule [[Chōjiro Raku]]le ([[1516]]-–[[1592]]) ja hiljem tema järglastele. Raku perekonna nõud paistsid aga silma oma ainulaadsuse poolest ja saavutasid peagi laia tuntuse. Tehnikat hakatigi nimetama Chōjiro Raku perekonnanime järgi.

[[1925]]. aastal tutvustas [[Euroopa]]s raku-tehnikat inglise keraamik [[Bernald Leach]] ([[1887]]-–[[1979]]), kes oli Jaapanis seda tehnikat lähemalt tundma õppinud.

[[Pilt:FlamingpotsRaku-pottery-kiln.jpg|thumb|Rakupõletus]]

*'''Punane raku''' -– valmistatud punasest [[savi]]st ja põletatud madalamal [[temperatuur]]il (umbes 900[[°C]]). Kaetud läbipaistva [[pliiglasuur]]iga.

*'''Must raku''' -– glasuuri põhimaterjaliks kasutatakse musta kivimit, mis on saadud [[Kyōto saar]]elt, [[kamo jõgi|Kamo jõe]] [[jõesäng|sängist]]. Mustaks põlev [[glasuur]] kobrutab kergelt. põletus toimub kõrgemal temperatuuril, kui punase raku puhul.

*'''jaapanipäraselt''' -– ese asetatakse jahtuma, kuni tuleb välja glasuuri põhivärvus. Seejärel kastetakse ese külma vette, tänu millele glasuur praguneb ja tekib [[kraklee|krakleevõrgustik]].

*'''läänepäraselt''' -– hõõguvkuumad esemed asetatakse [[süsinik]]urikkasse keskkonda (tavaliselt tünni, mis on täidetud kas saepuru, õlgede, puulehtede või muu sarnasega). Anum kaetakse kaanega ja esemel lastakse tekkinud suitsuses keskkonnas paar minutit seista. Suits tungib poorsesse savisse ja värvib nii selle, kui ka glasuuripraod mustaks. Pärast [[redutseerimine|redutseerimist]] tõstetakse ese külma vette ja puhastatakse tahmast.

Keraamiline mass peaks sisaldama rohkes koguses [[šamott]]i (20-4020–40%). Samuti on poorsuse tagamiseks vajalik orgaaniliste materjalide (saepuru, aganad jm.) sisaldus (kuni 20%).