Ritsiklased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. september 2007, kell 17:13

Ritsiklased
Roheline lauluritsikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Sihktiivalised Orthoptera
Alamselts	Ritsikalised Ensifera
Sugukond	Ritsiklased Tettigoniidae

Ritsiklased (Tettigoniidae) on sihktiivaliste putukate sugukond ritsikaliste ehk pikatundlaliste alamseltsist.

Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka kilgilised (Grylloidea), kelledest nad erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käpad koosnevad neljast ja kilgilistel kolmest lülist. Erineb ka siriaparaat: kilgilistel paikneb poogen, millega mööda peegli soont tõmmatakse, paremal, mitte vasakul kattetiival. Muneti on ritsikalistel mõõkjalt kaardunud, kilgilistel aga sirge.

Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks Saga pedo - stepiritsikas). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).

Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima). Laulavad ainult isased loomad.

Ritsiklaste suurus on küllalt varieeruv, Eestis elutsevate liikide valmikutel näiteks kuni 45 millimeetrit (lauluritsikad, heinaritsikas), troopikas aga esineb ka hiiglasuuri ritsikaid siruulatusega kuni 20 sentimeetrit (näiteks Pseudophyllus colossus).

Troopiliste ritsikate hulgas on väga laialt levinud mimikri - loomade tiibade muster meenutab puulehti, sageli on kohastumine läinud isegi nii kaugele, et tiibade servad näivad "näritud" ja rikutud, selgesti on nähtavad leherood jne. Leidub ka puukoort imiteerivaid vorme.

Paljunemine

Isaste ritiklaste laulu eesmärk on emaste ligimeelitamine. Paaritumine kestab umbkaudu 45 minutit ja on omapärane. Nimelt kinnitab isane emase muneti külge kahest osast - reservuaarist ja spermatofüülaksist koosneva spermatofoori. Pärast paaritumist asub emane spermatofoori sööma, surudes seemnerakud niiviisi reservuaarist munetisse. Selline paaritumisviis on omane kõigile ritsikaliste ülemsugukonna esindajatele. Emane lauluritsikas (ja ka teised rööv- või segatoiduliste liikide emased) muneb munad väikeste kogumikena pinnasesse. Eestis esinevad sellistest liikidest veel näiteks harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans), heinaritsikas (Decticus verrucivorus).

Teisiti käituvad aga paljude taimtoiduliste liikide emased, näiteks ka Eestis niisketel aladel levinud sooritsikas (Conocephalus dorsalis). Siin pressib emane oma muneti mitte pinnasesse, vaid sobiva taime varde, mõned liigid munevad aga taime pinnale.

Eestis esinevad ritsikad munevad suve teisel poolel, vastsed kooruvad kevadel. Vastsed kestuvad 4 - 6 korda ja on nii oma välimuselt kui eluviisilt valmikutele väga sarnased.

Sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate - sirtsude, tirtsude ja ritsikate elu kestab ühe suve, selle jooksul arenevad loomad täiskasvanuks, paarituvad ja munevad. Munadest hakkavad uued putukad kooruma kevadel, vanad putukad aga hukkuvad külmade tulekuga.

Eesti ritsiklased

Levinuim liik kogu Mandri-Eestis, aga kes puudub aga saartel on harilik lauluritsikas. Ta eelistab elada põõsastel ja puudel. Saaremaal ja Hiiumaal võib kuulata lauluritsikast veidi suurema rohelise lauluritsika laulu. Seda liiki mandril pole. Mõlemad rohelist värvi ritsikad on peamiselt röövtoidulised, sageli süüakse ära ka nõrgem liigikaaslane. Häda korral võivad toituda ainult taimedest. Niitudel võib rohus kohata kahe eelmise liigiga suuruselt pea sarnast heinaritsikat ehk rahvakeeles käsnasalvajat. Erinevalt oma puudel ja põõsastel elavatest suguvendadest on tema veidi pruunikirjum. Oma nime on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks hammustab ja haavale läbi suuava pruunikat maosisu eritab. Rahvapärimuse järgi on sel vedelikul raviv toime, millega saab eemaldada soolatüükaid.

Ülejäänud ritsikad on tunduvalt väiksemad.

Männiritsikas (Barbitistes constrictus)
Tammeritsikas (Meconema thalassinum)
Roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima)
Harilik lauluritsikas (Tettigonia cantans)
Harilik niiduritsikas (Metrioptera brachyptera)
Ääris-niiduritsikas (Metrioptera roeselii)
Heinaritsikas (Decticus verrucivorus)
Võsaritsikas (Pholidoptera griseoaptera)
Kasvuhooneritsikas (Tachycines asynamorus)

Galerii

Roheline lauluritsikas
Kivil
Pikad tundlad
Phaneroptera falcata

@@ 32. rida: / 32. rida: @@
 Peale ritsiklaste kuulub ritsikaliste alamseltsi ka [[kilgilised]] (''Grylloidea''), kelledest nad erinevad käppade ehituse poolest. Ritsiklaste käpad koosnevad neljast ja kilgilistel kolmest lülist. Erineb ka siriaparaat: kilgilistel paikneb poogen, millega mööda peegli soont tõmmatakse, paremal, mitte vasakul kattetiival. Muneti on ritsikalistel mõõkjalt kaardunud, kilgilistel aga sirge.
-Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näit. Saga pedo - stepiritsikas). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
+Ritsiklased on enamasti väga hästi arenenud tiibadega, tiivutuid vorme on väga vähe (näiteks ''Saga pedo'' - [[stepiritsikas]]). Nii isastel kui emastel on eessäärtes kuulmisorganid, kuid siristamisõime on tavaliselt vaid isastel. Selles sugukonnas on nii taim-, sega- kui röövtoidulisi vorme (näiteks eespool mainitud stepiritsikas toitub vaid teistest putukatest).
 Ritsiklaste sugukonna mitmed liigid torkavad silma väga valju siristamisega. Enamasti "laulavad" loomad päeval, kuid laul võib jätkuda ka pimeduses. Selline on näiteks Eestis peamiselt läänesaartel levinud [[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''). Laulavad ainult isased loomad.