Pentatoonika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
{| border="0" cellpadding="0" |
{| border="0" cellpadding="0" |
||
|-valign="top" |
|-valign="top" |
||
|width="60%"|[[Image:A minor pentatonic scale.PNG|thumb|none|550px|Minoorne pentatoonika. Puuduvad II ja VI aste (võrreldes loomuliku |
|width="60%"|[[Image:A minor pentatonic scale.PNG|thumb|none|550px|Minoorne pentatoonika. Puuduvad II ja VI aste (võrreldes loomuliku minooriga)]] |
||
|width="10%"|{{Audio|PentMinor.mid|play}} |
|width="10%"|{{Audio|PentMinor.mid|play}} |
||
|} |
|} |
||
Redaktsioon: 3. september 2007, kell 04:26
Pentatoonika ( < kreeka k viis heli) on viieastmeline diatoonika. Pentatoonikas puuduvad pooltoonid. Pentatoonika akustiliseks aluseks on viis puhast kvinti (intervall), millest moodustub astmik struktuuriga
- 1 - 1 - 1 1/2 - 1
Pooltoonide puudumise tõttu puudub ka tunglev juhtheli ja seepärast võib olla pentatoonika kõige püsivamaks tugiheliks ehk toonikaks iga aste.
Pentatoonilised astmikud:
- mažoorne pentatoonika
 |
ⓘ |
- minoorne pentatoonika
| ⓘ |
Pentatoonikal põhineb hiina, korea, šoti, tatari jt. rahvamusika. samuti professionaalsete heliloojate loomingus. Eesti pentatooniline rahvaviis on näiteks Rebane hanekarjas.