Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.[[3. mail 1888]] esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi. |
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.[[3. mail 1888]] esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi. |
||
[[22. veebruar]]il [[1890 |
[[22. veebruar]]il [[1890 peetigi]] korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks sini-must-valge.[[Chargiertenconvent]]ilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. [[9. septembril 1888]] peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel. |
||
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeoringkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]] korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga. |
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeoringkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]] korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga. |
||
27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus |
27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üld[[kommaan]]i. |
||
==Asutamiskatsed 20. saj. alguses== |
==Asutamiskatsed 20. saj. alguses== |
||
Redaktsioon: 19. august 2007, kell 00:10
Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi raames all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud eesti oma üliõpilaskorporatsiooni.
Ajalugu
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane Villem Reiman, kes 1888. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.3. mail 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
22. veebruaril 1890 peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks sini-must-valge.Chargiertenconventilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. 9. septembril 1888 peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior Oskar Kallas, I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeoringkonna kuraator Nikolai Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus üldkommaani.
Asutamiskatsed 20. saj. alguses
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.
Kirjandus
Johan Kõpp. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925.