Erinevus lehekülje "Fraternitas Viliensis" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane [[Villem Reiman]], kes [[1888]]. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.[[3. mail 1888]] esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
 
[[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks sini-must-valge.[[Chargiertenconvent]]ilt (Ch!C!) tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. [[9. septembril 1888]] peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior [[Oskar Kallas]], I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
 
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeoringkonna kuraator [[Nikolai Lavrovski]] korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
 
27.veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali ning jätavad endale õiguse nimele, vapile ja värvidele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerivad enne ja garanteerivad ka tulevikus Burschen–Comment'i.
Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
 
==Asutamiskatsed 20. saj. alguses==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü