Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus. |
Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus. |
||
==Asutamiskatsed 20. saj. alguses== |
|||
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina. |
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina. |
||
Redaktsioon: 18. august 2007, kell 23:54
Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi raames all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud eesti oma üliõpilaskorporatsiooni.
Ajalugu
Idee algatajaks oli EÜSi vilistlane Villem Reiman, kes 1888. aasta kevadel korporatsioonina ülesastumise küsimuse tõstatas.3. mail 1888 esitati Reimani ettepanek EÜSi koosolekule, kuid läbirääkimised lükati edasi.
22. veebruaril 1890 peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks sini-must-valge.Chargiertenconventilt tuli jaatav vastuvõtmiseotsus. 9. septembril 1888 peeti korporatsiooni koosolekut, kus valiti eestseisus, mis koosnes: senior Oskar Kallas, I kirjatoimetaja E. Linde ja II kirjatoimetaja K. Koppel.
11. novembril 1890 jättis Liivimaa õppeosakonna kuraator Lavrovski korporatsiooni asutamise kinnitamata. Kuraator Lavrovski ei soovinud enam uute korporatsioonide asutamist, sest need tegelesid tema arvates poliitikaga.
Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. 1891. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
Asutamiskatsed 20. saj. alguses
Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma seisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.
Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.
Kirjandus
Johan Kõpp. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I. Tartu, 1925.