Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. august 2007, kell 18:36

Fraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi raames all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud eesti oma üliõpilaskorporatsiooni. 1881. a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni Vironia.

1888. a. võttis Villem Reiman taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. 22. veebruaril 1890 peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks sini-must-valge. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka Jaan Tõnisson. Chargiertenconvent`ilt tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. 1891. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.

Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Villem Reiman aga oma sesukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel 1900 ja 1904, kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.

Olles kaotanud lootuse ametlikult kinnitada Fraternitas Viliensist, esitas 1904. a. novembris grupp EÜS-i liikmeid taotluse registreerida ametlikult korp! Aestia, seekord juba eraldiseisvana EÜS-ist. Revolutsiooni tõttu korporatsiooni ametlik kinnitamine aga venis ning alles aastal 1907 asutati Tartus esimene Eesti pinnal tegutsev ja eesti soost üliõpilasi koondav korporatsioon Fraternitas Estica. Et EÜS keeldus uuele korporatsioonile andmast korp! Fraternitas Viliensise värve sini-must-valget, mis EÜS-i käes hoiul olid, võttis ka vastloodud korporatsioon omale värvideks sini-rohe-valge.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i varjunime all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud [[eestlased|eesti]] oma üliõpilaskorporatsiooni. [[1881]]. a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni [[Vironia]]. Seetõttu loodi ka Eesti Üliõpilaste Selts, et eesti üliõpilastel oleks olemas vormiline võimalus koos tegutseda.
+'''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raames all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud [[eestlased|eesti]] oma üliõpilaskorporatsiooni. [[1881]]. a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsiooni [[Vironia]].
-[[1888]]. a. võttis [[Villem Reiman]] taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. [[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks [[sini-must-valge]]. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka [[Jaan Tõnisson]]. Korporatsioonide vanematekogult tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
+[[1888]]. a. võttis [[Villem Reiman]] taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. [[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks [[sini-must-valge]]. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka [[Jaan Tõnisson]]. [[Chargiertenconvent]]`ilt tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.
 Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma sesukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.