Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
147. rida: 147. rida:
13.-15. juuli 1989 peeti esimesed taastamisjärgsed suvepäevad Otepääl. Avati 1950ndatel purustatud bareljeefide pronkskoopiad.
13.-15. juuli 1989 peeti esimesed taastamisjärgsed suvepäevad Otepääl. Avati 1950ndatel purustatud bareljeefide pronkskoopiad.


Aprillis 1990 tähisti EÜSi 120. aastapäeva Tartus. Taastatakse sõprusleping Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga ja jätkatakse sõpruslepingut Läti üliõpilasseltsiga "Austrums".
Aprillis 1990 tähisti EÜSi 120. aastapäeva Tartus. Taastatakse sõprusleping Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga ja jätkatakse sõpruslepingut Läti üliõpilasseltsiga [[Austrums]].


Juulis 1990 ülemaailmsed EÜSi suvepäevad Otepääl.
Juulis 1990 ülemaailmsed EÜSi suvepäevad Otepääl.

Redaktsioon: 18. august 2007, kell 16:04

Algusaastad

7. aprill (26. märts) 1870 on EÜSi asutamispäev. Esimene "Kalevipoja õhtu" toimus Andreas Kurrikoffi korteris. Kokku tuli 5 eesti üliõpilast ja 3 silmapaistvat eesti soost tartlast (Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner, Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen). Otsustati kord nädalas koos käia, "Kalevipoega" lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri alal harida.

1873 muudeti EÜS sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Võeti vastu 8 uut liiget, valiti ametnikud (esimeheks Andreas Kurrikoff) ja pandi kirja põhimõtted. Seltsi nimeks võeti "Vironia".

1876 peeti loengusari Eesti ajaloost kuni usupuhastuseni. Ettekandjateks olid Karl-August Hermann, Burchard Sperrlingk, Martin Lipp jt.

4. juunil (23. mai) 1881 otsustati Seltsi baasil asutada korporatsioon "Vironia" ja taotleda üliõpilaskonna poolametliku esinduskogu, saksa korporatsioonide koostöökogu Chargiertenconventi (Ch!C!) tunnustust. Korporatsiooni asutamise eestvedajaks oli Aleksander Mõttus (1859-1932), theol, phil.

29. september (17. september) 1881 asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge.

7. aprillil (26. märts) 1882 pani Baltisaksa korporatsioonide vastuseisus eesti korporatsiooni asutamisele pettunud Aleksander Mõttus pähe sini-must-valge värvimütsi ja sõitis voorimehel läbi linna, rikkudes Tartu üliõpilaskonnas kehtivat reeglit, mille kohaselt tohtisid avalikult värve kanda ainult Ch!C! poolt tunnustatud korporatsioonide liikmed. Baltisaksa korporatsioonide liikmed pidasid voorimehe kinni, võtsid A. Mõttuselt värvitekli ära ning tallasid selle korporatsioon Livonia konvendikorteris jalge alla. Ülikooli kohus karistas intsidendis osalenud baltisaksa korporatsioonide liikmeid kartseriga. A. Mõttus heideti ülikoolist välja ja jätkas õpinguid Peterburis.

3. juunil (22. mai) 1882 otsustatakse korporatsiooni asutamisest loobuda. Loobumise põhjuseks on baltisaksa korporatsioonide vastuseis, samuti korporatsiooni asutamiseks nõutava liikmete arvu (30) puudumine

Ametlikult tunnustatud

16. veebruaril (4. veebruar) 1883 registreeris Tartu Ülikooli rektor E. G. von Wahl Eesti Üliõpilaste Seltsi 1868. a üliõpilasreeglite alusel teadusliku üliõpilasseltsina (literärisch-wissenschaftlicher Verein) nime all Verein Studierender Esten. Seltsi asutamiskuupäevaks võetakse 7. aprill (26. märts), värvideks sinine, must ja valge. Värve avalikult ei kantud, sest need ei ole Ch!C! poolt tunnustatud.

9. märtsil (26. veebruar) 1884 asutati vilistlaskogu. Vilistlasteks kutsuti 14 endist seltsi liiget.

4. juuni (23. mai) 1884 pühitseti Otepääl sini-must-valge lipp vilistlane Rudolf Kallase poolt. Seda loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks.

1889 ilmus "Eesti Üliõpilaste Seltsi album. I leht".

4. märtsil (22. veebruar) 1890 otsustati asutada korporatsioon Fraternitas Viliensis värvidega sinine, must ja valge.

23. november (11. november) 1890 vaatamata Ch!C! nõusolekule keeldus Riia õpperingkonna kuraator N. Lavrovski korporatsiooni kinnitamast. EÜS jätkas seltsina säilitades vastavalt üldkommaani (Allgemeiner Comment, üliõpilaskonna mitteametlik, kuid enamiku üliõpilaste poolt tunnustatud põhikiri) 13. paragrahvile õiguse vapi ja värvide hoidmisele.

Sügisel 1892 asutati Oskar Kallase poolt Saaremaal kogutud vanavarast Seltsi muuseum. Eksponaadid on kuni Seltsi maja valmimiseni hoiul Õpetatud Eesti Seltsis

1896 alustas EÜS rahvakalendri "Sirvilauad" väljaandmist. Ilmus 1896-1920, toimetajad Villem Reiman (1861-1917), theol ja Villem Ernits (1891-1982), phil.

1899 asutati Seltsis sümfooniaorkester.

10.-11. september (28.-29. august) 1902 toimusid EÜSi maja (Viljandi, tänapäeval Tõnissoni tänav 1, arhitekt Georg Hellat, 1870-1943) sisseõnnistamise pidustused.

Sügisel 1904 loobusid EÜSi liikmed kohustusest tunnustada (garanteerida) üldkommaani. Otsuse tagamaadeks on eestlaste ühiskondliku rolli kiire suurenemine Eestimaal ja Põhja-Liivimaal, EÜSi liikmete arvu kiire kasv ja EÜSi lõplik muutumine eestluse harrastajatest eesti organisatsiooniks. EÜSi üldkoosolek arutab 28. oktoobril 1904 peaaegu terve öö korporatsiooni asutamist. Korporatsiooni asutamisest loobuti.

1. november (19. oktoober) 1905 oli EÜSi sini-must-valge lipp esimest korda avalikkuse ees eesti organisatsioonide demonstratsioonil Tartus. Demonstratsioonile tungisid ülikooli peahoone ees kallale esimese Vene revolutsiooni kihutusest innustust saanud vene üliõpilased. Mõned Seltsi liikmed said viga.

9. mai (26. aprill) 1907 asutasid EÜSist lahkunud liikmed korporatsiooni Fraternitas Estica.

14. novembril 1909 EÜSist lahkunud liikmed asutasid korporatsiooni Sakala.

21. oktoobril 1910 otsustati EÜSi raamatukogu eestiaineline osa (ca 10.000 kd) ja muuseumikogud kinkida Eesti Rahva Muuseumile. Esimesest kujunes Eesti Arhiivraamatukogu, hilisem Kirjandusmuuseum.

24. novembril 1918 otsustati EÜSi koosolekul minna in corpore Vabadussõtta. Vabadussõjas langes 13 EÜSi liiget, 60 sai Vabadusristi.

II semestril 1918 boikoteerisid EÜSi liikmed koos teiste üliõpilasorganisatsioonidega Saksa okupatsioonivõimude poolt avatud nn Landesuniversität'i.

13. oktoober 1920 registreeris Tartu Ülikooli Valitsus EÜSist lahkunud liikmete poolt asutatud EÜS "Veljesto".

14. jaanuar 1921 asutati Tallinna vilistlaskoondus.

1925 ilmus Tartus Juhan Kõpu "Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I.1870-1905" (2. trükk 1953 Uppsalas, 3. trükk 1996 Tartus).

1928 sõlmiti vahekorraleping korporatsioon Vironiaga.

28. oktoober 1928 sõlmiti sõpruslepingud Helsingi Ülikooli Pohjois Pohjalainen Osakunta ja Etelä Pohjalainen Osakuntaga.

1930 laiendati Seltsi maja (arhitekt Artur Kirsipuu (1897-1984)).

7. aprillil 1934 tehti otsus sini-must-valgete värvide kandmise kohta: värve kantakse avalikult Seltsi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See on kompromiss nn farboonuste ja antifarboonuste vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud.

4. juuni 1934 tähistati suurejooneliselt sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva Tartus ja Otepääl. Otepää kiriku seinal avati sini-must-valgele lipule pühendatud bareljeefid.

15. oktoobril 1936 registreeriti ksv!! koondus Tallinna Tehnikainstituudi juures.

5. aprill 1937 sõlmiti sõprusleping Läti üliõpilasseltsiga Austrums.

1939 ostis Tallinna koondus maja Kadriorus, J. Köleri 13.

1940 ilmus ühisväljaanne Soome sõprusorganisatsioonidega "Jäämereltä Emajoen rannoille"/"Emajõe kallastelt Jäämereni".

22. juunil 1940 kandis EÜSi kaasvõitleja Andres Raska rahvuslikul meeleavaldusel sini-must-valget rinnalinti ning jagas neid ka teistele. Vahistati 26. juunil Narva-Jõesuus Eesti politsei poolt.

I semestril 1940 oli EÜS suurim eesti üliõpilasorganisatsioon 369 liht- ja tegevliikme ja 711 vilistlasega.

Pagulusaastad

16. juunil esitas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse tagasiastumist ja täiendava Punaarmee väekontingendi lubamist Eestisse. Vabariigi Valitsus astus tagasi. 16. ja 17. juunil okupeeris Punaarmee 10. armee Eesti Vabariigi. 19. juunil tuli Eestisse Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee peasekretäri Jossif Stalini eriesindaja, ÜK(b)P Leningradi oblasti- ja linnakomitee I sekretär, ÜK(b)P KK sekretär ja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige Andrei Ždanov. 21. juunil kinnitas president Konstantin Päts ametisse uue valitsuse A. Zdanovi dikteeritud koosseisus. EÜSi maja rekvireeriti Punaarmee tarbeks. Ajalooline lipp peideti, ülejäänud varad anti Eesti Rahva Muuseumi.

29. juulil 1940 keelati Eesti Vabariigi sisekaitseülema, siseministri abi Harald Habermani korraldusega üliõpilasorganisatsioonide tegevus. 22. juulil 1940 on okupatsioonivõimude näpunäidetel moodustatud Riigivolikogu taotlenud Eesti astumist Nõukogude Liitu. 6. augustil liideti Eesti NSV Liiduga.

1940-1988 oli EÜS Eestis põranda all. Tähistatakse EÜSi aastapäevi ja suvepäevi, võetakse vastu üksikud liikmed, lahkunud kaaslased maetakse Seltsi kombe kohaselt

1939-1945 II maailmasõda. Ligi 350 EÜSi liiget arreteeritakse Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsioonivõimude poolt, mõrvatakse Eestis, langevad metsavendadena või Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee koosseisus, hukatakse või surevad nälga ja haigustesse Nõukogude Liidu ja Saksamaa koonduslaagrites, hukkuvad Eestist põgenemisel Läänemerel või Eesti ja Saksamaa linnade pommitamise ajal

1939-1941 ja 1944 lahusid rohkem kui 300 EÜSi liiget Saksamaale koos ümberasuvate baltisakslastega, põgenevad Rootsi ja Saksamaale või taganevad Saksa armee koosseisus Saksamaale.

28. aprillil 1943 peitis Karl Aun, EÜSi esimees 1940/II, EÜSi ajaloolise lipu Lääne-Mardi talu (Vaimastveres) põranda alla.

1943. aasta suvel toimusid EÜSi põrandaalused suvepäevad Palamusel ja Tooma sookatsejaamas.

Suvel 1944 viisid EÜSi liikmed soomepoistele (Soome armee 200. jalaväerügement) sini-must-valge lipu.

23. august 1944 toimus EÜSi liikmete koosolek Vikingshilli põgenikelaagris. Otsustati jätkata EÜSi põhimõtete ja taotluste kohast tegevust paguluses.

18. jaanuaril 1945 asutati Rootsi koondus Stockholmis, 18. novembril 1945 asutati Rootsi koondus Göteborgis, detsembris 1945 asutati koondus Saksamaal Geislingeni DP-laagris (tegutses kuni 1949), 14. veebruaril 1946 asutati Lõuna-Rootsi koondus (Lund-Malmö). 10. aprillil 1948 asutati koondus Saksamaal Augsburg-Hochfeldi DP-laagris (tegutses kuni 1949). 9. aprillil 1949 Sydneys asutati Austraalia koondus. 11. märtsil 1950 New Yorgis asutati Ameerika Ühendriikide koondus. 9. aprillil 1950 asutati Inglismaa koondus.

31. oktoobril 1950 asutati Vanematekogu, iga 5 aasta järel Rootsi, USA ja Kanada vahel roteeruv koordineeriv organ.

31. detsembril 1950 asutati Kanada koondus Torontos. 1952 asutati Argentina koondus. 2. november 1952 asutati Montreali koondus.

26. veebruaril 1955 taastati Saksamaa koondus Baieri koondusena (alates 23. juuni 1956 Lääne-Saksamaa koondus).

7. aprill 1955 taastati EÜSi kirjanduskomisjon EÜSi väljaannete koordineerimiseks.

3. detsember 1955 asutati Baltimore-Washingtoni koondus. 7. aprill 1956 asutati Lõuna-Kalifornia (hiljem Lõuna-Lääne) koondus. 9. juunil 1956 asutati Chicago (hiljem Kesk-Lääne) koondus. 1956 asutati San Francisco (hiljem Põhja-Kalifornia) koondus. 8. märtsil 1958 asutati Vancouveris Põhja-Lääne koondus.

1948 August Schönbergi nimelise stipendiumifondi asutamine Lõuna-Rootsi koonduse poolt.

14. detsember 1967 asutati sihtasutus "EÜS 100 aastat".

aprill 1970 EÜSi 100. aastapäeva suurejooneline tähistamine kõigis koondustes.

Aprillis 1970 katkestas Pohjois-Pohjalainen Osakunta Soome valitsuse poolse poliitilise surve tõttu sõpruslepingu EÜSiga.

19.-21. juuni 1970 toimus EÜSi 1. ülemaailmne kokkutulek New Yorgis.

18. aprill 1972 asutati EÜSi ajalootoimkond.

19.-21. juuli 1975 toimus EÜSi 2. ülemaailmne kokkutulek Skoklosteris (Rootsi).

6. detsember asutas 1975 Vanematekogu Arthur Puksowi Fondi, mille eesmärgiks on rahaliste preemiate andmine teaduslike tööde eest.

26. mai 1977 ühines Lääne-Saksamaa koondus Rootsi koondusega Göteborgis.

1980 lõpetas Argentina koondus oma tegevuse. Neli seltsivenda liitusid USA koondustega.

Juunis 1984 tähistasid Eestis elavad EÜSi liikmed Otepääl salaja sini-must-valge lipu 100. aastapäeva.

Taasasutamine

16. detsember 1987 vaidlusklubi "Alternatiiv" ja tudengiteater "Valhalla" liikmed asutavad EÜS Sodaliciumi.

1. detsembril 1988 taastas EÜS Sodalicium Rootsis asuva EÜSi Vanematekogu ja Eestis elavate vilistlaste nõusolekul Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus. Värvid said 21 uut tegevliiget ja 16 vilistlast.

17. jaanuar 1989 asutati Pärnu koondus.

24.02.1989. Rongkäik pärast Julius Kuperjanovi mälestustahvli avamist aadressil Pepleri 23

Aprill 1989 otsustati jätkata sõpruslepingu täitmist Etelä-Pohjalaise Osakunnaga.

13.-15. juuli 1989 peeti esimesed taastamisjärgsed suvepäevad Otepääl. Avati 1950ndatel purustatud bareljeefide pronkskoopiad.

Aprillis 1990 tähisti EÜSi 120. aastapäeva Tartus. Taastatakse sõprusleping Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga ja jätkatakse sõpruslepingut Läti üliõpilasseltsiga Austrums.

Juulis 1990 ülemaailmsed EÜSi suvepäevad Otepääl.

Oktoobris 1990 möödus 70 aastat Soome ja Nõukogude Venemaa vahelise rahulepingu sõlmimisest EÜSi majas. Koostöös Soome sõprusorganisatsioonidega avati mälestusmärk.

Aprillis 1991 sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli juures tegutseva Vasa Nationiga.

Aprill 1991 tagastas Tartu Ülikool de facto EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja de jure. Kokkuleppele kirjutasid alla EÜSi Vilistlaskogu esindajad ja Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner.

Alates 1991 maja taastamine. Sisekujundaja Sirje Uusbek.

1991 taastati Tallinna koondus.

24. veebruar 1992 tagastati EÜSile tema ajalooline lipp.

1992-1993 koostati uus Kodukord.

1994 tagastati Tallinna koonduse maja EÜSi Vilistlaskogule.

Juunis 1994 tähistas EÜS sini-must-valge lipu 110. aastapäeva kaarikuretkega Tartust Otepääle.

21. juulil 1995 toimus EÜSi ülemaailmne koosolek Tartus. Vanematekogu lõpetas tegevuse ja andis oma volitused üle Vilistlaskogule. Võeti vastu uus Vilistlaskogu põhikiri.

1995 ilmus koostöös Etelä-Pohjolaise ja Pohjois-Pohjolaise Osakunna ning Vasa Nationiga esseede kogumik "Pontes novi".

12. aprill 1996 lõpetas tegevuse Inglismaa koondus.

1996 kuulus EÜSi üle 700 liht- ja tegevliikme ning vilistlase. EÜSil oli 16 koondust: Tartu, Tallinna, Pärnu, Stockholmi, Göteborgi, Lõuna-Rootsi (Malmö-Lund), Toronto, Montreali, New Yorgi, Baltimore-Washingtoni, Põhja-Lääne (Seattle-Vancouver), Kesk-Lääne (Chicago ümbrus), Lõuna-Lääne (Lõuna-Kalifornia), Põhja-Kalifornia, Kirde (Massachusetts) ja Austraalia koondus.

1. jaanuaril 1997 liitusid USA Lõuna-Lääne ja Põhja-Kalifornia koondused Kalifornia koonduseks.

1997 asutati EÜSi sihtasutus.

2004 tähistas EÜS sini-must-valge 120. aastapäeva.