Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

16. juunil esitas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse tagasiastumist ja täiendava Punaarmee väekontingendi lubamist Eestisse. Vabariigi Valitsus astus tagasi. 16. ja 17. juunil okupeeris Punaarmee 10. armee Eesti Vabariigi. 19. juunil tuli Eestisse Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee peasekretäri Jossif Stalini eriesindaja, ÜK(b)P Leningradi oblasti- ja linnakomitee I sekretär, ÜK(b)P KK sekretär ja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige [[Andrei Ždanov]]. 21. juunil kinnitas president Konstantin Päts ametisse uue valitsuse A. Zdanovi dikteeritud koosseisus. EÜSi maja rekvireeriti [[Punaarmee]] tarbeks. Ajalooline lipp peideti, ülejäänud varad anti Eesti Rahva Muuseumi.

29. juulil 1940 keelati Eesti Vabariigi sisekaitseülema, siseministri abi [[Harald Haberman]]i korraldusega üliõpilasorganisatsioonide tegevus. 22. juulil 1940 on okupatsioonivõimude näpunäidetel moodustatud Riigivolikogu taotlenud Eesti astumist Nõukogude Liitu. 6. augustil liideti Eesti NSVLiidugaNSV Liiduga.