Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm.

Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

IUGS-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk jämedateraline tardkivim, mille kvartsisisaldus QAPF-diagrammil on 0...5%, ning P/(A+P)>0,9 (P – plagioklass; A – leelispäevakivi) ja plagioklassi number on suurem kui 50 (An₅₀).

Gabro on laialtlevinud kivim ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega kivimeid. Üldjoontes on gabro tume musti ja valgeid mineraale sisaldav kivim. Gabrot moodustavad mineraaliterad on enamasti palja silmaga eristatavad, mis tähendab seda, et kivimil on faneriitne struktuur.

Gabro on moodustunud maakoores tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese) koostisega intrusiivides. Gabroga sama koostisega on vulkaaniline kivim basalt ja soonkivim diabaas. Gabrost erinevad nad peamiselt struktuuri poolest.

Gabroga sarnane kivim on dioriit.

Gabrole andis Itaalia linna Gabbro järgi nime saksa geoloog Christian Leopold von Buch aastal 1810.