Kullerkupp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot Modifying: sv:Smörbollar
61. rida: 61. rida:
[[pl:Pełnik europejski]]
[[pl:Pełnik europejski]]
[[fi:Kullero]]
[[fi:Kullero]]
[[sv:Smörboll]]
[[sv:Smörbollar]]
[[uk:Купальниця європейська]]
[[uk:Купальниця європейська]]

Redaktsioon: 16. august 2007, kell 03:43

Kullerkupp
Kullerkupp
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond: Tulikalised Ranunculaceae
Perekond: Kullerkupp Trollius
Liik Kullerkupp T. europaeus
Trollius europaeus

Kullerkupp on tulikaliste sugukonda kuuluv lill ja taimeperekond.

20–50 sentimeetri kõrgune lihtsate[küsitav] vartega mitmeaastane rohttaim. Eelistab kasvada niiskematel niitudel, puisniitudel ja ka metsaservades. Mandri-Eestis on ta päris tavaline, saartel kohtab harvemini.

Rahvapärased nimetused: munalill, haninupp, kulderkupud, kuldnupp, kullerkukk.

Üks kullerkuppude puhmik annab mitu kaunist õievart ja sealsamas lähedal kasvab veel hulganisti väiksemaid, kuid samuti õitsevaid taimi. Ka peenral võib kullerkupupuhmik väga suureks kasvada.

Kullerkupp paljuneb seemnete abil, mis ise taimest kuigi kaugele ei levi. Kaugemale saavad need loomade abiga. Lähedalt vaadates on kullerkupu viljad üpris huvitavad. Kõigepealt võib näha ümarat läikivat nutti. See kerajas moodustis on alles tema koguvili, mis koosneb veidi hernekauna meenutavatest viljadest. Viljade tipul on väike kõver konksuke. Selle abil saab ta haakuda mõne mööduva looma või ka inimese külge. Kui aga keegi vilju laiali ei kanna, siis pudenevad kullerkupu väikesed ja läikivad mustad seemned taime lähedusse.

Omapärased on ka kullerkupu õied, sarnaseid ei leidu ühelgi teisel Eesti taimel. Need on väikese ümara palli kujuga, veidi ülevalt lapikuks surutud. Kullerkupu kollased õielehed, mis peidavad sageli kõiki teisi õie osi, on hoopis tupplehed. Kuid kroonlehed on kullerkupul siiski olemas, ent need on muundunud kitsasteks, suure meemahutiga lehekesteks. Nektar kostitab putukaid tolmeldamise eest. Ka emakatega pole kõik tavalist moodi[küsitav]. Neid on kullerkupul palju rohkem kui tavaliselt teistel taimedel. Õitseb mais–juunis.

Juurmised lehed pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5-jagused, saagja servaga. Varrelehed lühirootsulised, väiksemad.

Värske taim on protoanemoniini tõttu mürgine.