Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 31. märts 2005, kell 19:29

Jumalad on müütilised olendid, kelle olemasolu inimesed ühe või teise usundi raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.

Sõna "jumalus" või "jumal" kirjutatakse tavaliselt väikese algustähega polüteistliku usundi kontekstis ning suure algustähega (Jumal) monoteistliku usundi kontekstis. Ehkki polüteismis arvestatakse paljude jumalatega, austatakse enamasti ka sel puhul ikka ühte või mõnda jumalat kõrgemalt (henoteism), mistõttu on tavaline, et sel puhul võidakse jumaluse nimi või sõna "Jumal" kirjutada ka suure algustähega.

Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena (antropomorfism). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks äikese ja üleujutuste) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka maailma loomine ja juhtimine. Vanas Roomas kuulutati jumalateks paljud keisrid.

Monoteistlike religioonide seisukohast on polüteistlik mitmesse jumalasse uskumine paganlik. Kristlikust teoloogiast välja kasvanud võrdlevas usuteaduses peetakse polüteismi mõnikord madalama astme religioosseks uskumuseks.

Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude (budismis) jumalikustamisena. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).

Jumalate nimesid ja nimetusi eesti keeles

Ahjad, aitaja, alapaljakas, alune, anik, arm, ebajumal, ema, emand, haldjas, hall, Hint, hoidja, ingel, Isa, isa, Issand, Jeesus, Jeesus Kristus, jumal, Jumala Poeg, Jumala Tall, Jumalaema, jumalanna, jumalasus, jumalatar, jumalus, kaitsja, keerub, kivisaks, Kristus, kuningas, Kõigevägevam, kõrgem olend, kõrgem olevus, leelaps, liigjumal, Looja, Lunastaja, maaema, maajumalad, maakuningad, majauss, Mana, meretursas, metsik, metsjessuke, neitsi, (neitsi) Maarja, Pakane, Peko, Pell, Penn, peremees, Pikker, pikne, Poeg, puuslik, Päästja, Püha Neitsi, Püha Vaim, pühane, Rongo, Rõigutaja, Taara, Taevaisa, Taevane Isa, taevas, Taevataat, Tall, Tarapita, Tooni, Toor, Tooru, toorumees, Tulbigas, Tõnis, Tõnn, Uku, vaim, vana, vana pilvetaat, vanaisa, vanamees, vanataat, vanem, varjaja, veekohutaja, väärjumal, Õnnistegija, äike, ülimine Isa.

Vaata ka

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Sõna "jumalus" või "jumal" kirjutatakse tavaliselt väikese algustähega [[polüteism|polüteistliku]] usundi kontekstis ning suure algustähega ([[Jumal]]) [[monoteism|monoteistliku]] usundi kontekstis. Ehkki [[polüteism]]is arvestatakse paljude jumalatega, austatakse enamasti ka sel puhul ikka ühte või mõnda jumalat kõrgemalt ([[henoteism]]), mistõttu on tavaline, et sel puhul võidakse jumaluse nimi või sõna "Jumal" kirjutada ka suure algustähega.
-Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine. [[Vanarooma mütoloogia]]s kuulutati jumalateks paljud keisrid.
+Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine. [[Vana-Rooma|Vanas Roomas]] kuulutati jumalateks paljud keisrid.
 Monoteistlike religioonide seisukohast on polüteistlik mitmesse jumalasse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse polüteismi mõnikord madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]].