Stockholmi kuningaloss: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Stockholmi kuningaloss''' (rootsi keeles ''Stockholms slott'') Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid ni...
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Stockholmi kuningaloss''' (rootsi keeles ''Stockholms slott'') [[Rootsi]] kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid ning kuningliku majapidamise peakontor. Kuningaloss paikneb [[Stockholm]]i vanalinnas [[Stadsholmen]]i saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament [[Riksdag]].
'''Stockholmi kuningaloss''' (rootsi keeles ''Stockholms slott'') on [[Rootsi]] kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid ning kuningliku majapidamise peakontor. Kuningaloss paikneb [[Stockholm]]i vanalinnas [[Stadsholmen]]i saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament [[Riksdag]].


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 7. august 2007, kell 20:32

Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid ning kuningliku majapidamise peakontor. Kuningaloss paikneb Stockholmi vanalinnas Stadsholmeni saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament Riksdag.

Ajalugu

Praeguse lossi kohal oli kindlus juba 13. sajandil, mille lasi ehitada Birger Jarl. Ajapikku kasvas linnus lossiks, millele anti nimi Kolm Torni.

16. sajandi lõpus lasi John III loss ümber ehitada renessanss-stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks. 1692. aastal hakkas Nicodemus Tessin juunior ümber ehitama põhjatiiba ning tööd lõpetati 1697.aastal. Sama aasta 1. mail põles aga suurem osa lossist maha.

Ülesehitustööd võttis enda kanda taas Nicodemus Tessin juunior ning 1734. aastal rajati läänefassaadi välisküljele poolkaarekujulised ehitised. 1740. aastal saadi valmis ka lossikirik ning 1754. aastal lõpetati välisseinte taastamine. Samal aastal sus kuningapere lossi elama. 1824 - 1830 rajati põhjafassaadi ette nn Lejonbacken ehk Lõvide kallak, mille nimetus tuleneb seal asuvatest lõviskulptuuridest.

Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest tänapäeval kasutatavatest lossidest.

Lossi valvab Rootsi Sõjaväe alla kuuluv Högvakten ehk kuninglik ihukaitsevägi, mille ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi algusesse.

Palee välisilme

Loss on ehitatud tellistest, mis on ida-, lääne- ja lõunatiiva keskosas kaetud liivakiviga. Katus on kaetud vasega ning ümbritsetud kivist balustraadiga.

Kõik neli fassaadi on erineva kujundusega ning sümboliseerivaid erinevaid asju: lõunafassaad esindab rahvast, läänefassaad esindab kuningat, idafassaad esindab kuningannat ja põhjafassaad esindab monarhiat. Läänest itta on loss 115 m pikk ning põhjast lõunasse 120 m.

Välisnurkade külge on ehitatud 4 tiiba: 2 kaarjat ja 2 sirget. Lossi tagaküljel kahe sirge tiiva vahel paikneb pisike aed, mida nimetatakse Logården'iks.

Sisekujundus

Lääneosa

Teisel korrusel vasakul paikneb Bernadotte'ide galerii ja paremal on Rüütliordude Hall. Kolmandal korrusel vasakul paikenvad külalisteruumid ja paremal ametlikud ruumid.

Idaosa

Selle ühel korrusel paikneb Livrustkammaren, Rootsi vanim muuseum, kus saab vaadata relvi, ordereid ja kroonijuveele.

Põhjaosa

Siin asuvad kunagiste kuningate ja kuningannade eluruumid ning peosaalid, mille hulka kuulub ka ballisaal Vita Havet ehk Valge Meri. Lisaks asub siin Karl XI (Charles XI) galerii. Esimesel korrusel asub Konseljrummet ehk Nõukogusaal. Keldrisse on rajatud Museum Tre Kronor.

Lõunaosa

Siin paikneb Riigisaal ja lossikirik ning varakamber, kus asuvad kuninglikud juveelid.