Saar (perekond): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 5. august 2007, kell 12:37

Saar

Taksonoomia

Riik:	Taimed Plantae
Hõimkond:	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass:	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts:	Mailaselaadsed Scrophulariales
Sugukond:	Õlipuulised Oleaceae
Perekond:	Saar Fraxinus

Fraxinus

Saar (Fraxinus) on õlipuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste (üks liik igihaljas) lehtpuude ja –põõsaste perekond.

Saarepuu seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates ja see on tiibvili ja sarnaneb vahtraga. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Kui vahtra seemned valmivad juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel sireliga ja kaugete maade õlipuuga. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka.

Eestis kasvab harilik saar (Fraxinus excelsior) peamiselt salu- ja lodumetsades ning (eriti Saaremaal) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub pensilvaania saart (Fraxinus pennsylvanica).

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{| border="1" cellspacing="0" align="right" cellpadding="2"
-{{kopipeist|allikas=http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/saar.htm}}
+! align="center" bgcolor="lightgreen" | Saar
+|-
+! align="center" | [[Pilt:Korgelaidhsaar.jpg|222px|Harilik saar]]
+|-
+! align="center" bgcolor="lightgreen" | '''[[Taksonoomia]]'''
+|-
+|
+{| align="center"
+| align=left | [[Riik (bioloogia)|Riik]]: || [[Taimed]] ''Plantae''
+|-
+|| [[Hõimkond (bioloogia)|Hõimkond]]: || [[Katteseemnetaimed]] <br>''Magnoliophyta''
+|-
+|| [[Klass (bioloogia)|Klass]]: || [[Kaheidulehelised]] <br>''Magnoliopsida''
+|-
+|| [[Selts (bioloogia)|Selts]]: || [[Mailaselaadsed]] <br>''Scrophulariales''
+|-
+|| [[Sugukond (bioloogia)|Sugukond]]: || [[Õlipuulised]] <br>''Oleaceae''
+|-
+|| [[Perekond (bioloogia)|Perekond]]: || [[Saar (puu)|Saar]] ''Fraxinus''
+|}
+|-
+! align="center" bgcolor="lightgreen" | '''''Fraxinus'''''
+|-
+|}
+'''Saar''' (''Fraxinus'') on [[Õlipuulised|õlipuuliste]] sugukonda kuuluv  heitlehiste (üks liik igihaljas) [[lehtpuu]]de ja –põõsaste perekond.
+Saarepuu seemnetega kroonlehtedeta õied asetsevad pööristes või kobarates ja see on [[tiibvili]] ja sarnaneb [[Vaher|vahtraga]]. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Kui vahtra seemned valmivad juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus kevadel. Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda [[Pihlakas|pihlakaga]] sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel [[sirel]]iga ja kaugete maade [[õlipuu]]ga. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka.
-'''Harilik saar''' (Fraxinus excelsior)
-saarepuu, saarn, saarnas, suar
+Eestis kasvab [[harilik saar]] (''Fraxinus excelsior'') peamiselt salu- ja [[lodumets]]ades ning (eriti [[Saaremaa]]l) puisniitudel. Eestisse on toodud 10 võõrliiki, neist kõige rohkem leidub [[pensilvaania saar]]t (''Fraxinus pennsylvanica'').
-Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel.
+[[Kategooria:Kaheidulehelised]]
-Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel meie parkide sireliga ja kaugete maade õlipuuga. Õlipuu on see puu, mille okstest punuti võitjate pärgi. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka. Kes seda ei usu, see otsigu üles värskelt saetud saareplank ja nuusutagu. Sellest õhkub väga tugevat vänget lõhna, mis on tingitud saarepuu eeterlikest õlidest.
+[[Kategooria:Õlipuulised]]
+[[ang:Æsc]]
-Nende õlide tõttu on saar leidnud kasutamist ka rahvameditsiinis. Tarvitatakse koort, seemneid ja lehti. Noorte lehtede vann võib aidata näiteks liigese- la lihasevalu korral. Kuid koorest on saadud ka abi riide ja villa mustaks, siniseks või pruuniks värvimisel. Isegi naha parkimisel on teda kasutatud. Tegelikult soovitatakse saare noori vilju isegi süüa. Nad on eelkõige vitamiin C allikaks. Söömiseks tuleks viljad esmalt marineerida. Eks igaüks proovib ja siis otsustab, kas võiks teinekordki maiusrooga teha.
+[[bg:Ясен]]
+[[ca:Freixe]]
-Kuid saare peamine väärtus on tema hinnaline puit. See on kõvem kui tammel, väga kaunite aastarõngastega, sitke, veidi punaka varjundiga ning väga raske. Eelkõige on temast tehtud tugevat materjali nõudvaid esemeid: mitmeid tööriistu, põllutöömasinate osi, suuski ja teisi spordiriistu, vankreid, regesid. Kuid väga ilus on ta majade siseviimistluses, parketina, vineerina, laialt kasutatakse saare puitu mööbli valmistamiseks.
+[[cs:Jasan]]
+[[da:Ask-slægten]]
-Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Ilu lisab seegi, et iseloomuliku lõhnaga mahla tõttu ei ole tal peaaegu kahjureid olemaski. Isegi seeni esineb tal vaid harva. Mõnikord võib kurja teha siiski talve käre pakane või kevadine hiliskülm. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu.
+[[de:Eschen]]
+[[en:Ash tree]]
+[[es:Fraxinus]]
-[[2007]]. aastal saar on [[aastapuu]].
+[[eo:Frakseno]]
+[[fr:Frêne]]
+[[it:Fraxinus]]
+[[lt:Uosis]]
+[[no:Asker (plante)]]
+[[pl:Jesion]]
+[[pt:Fraxinus]]
+[[ro:Fraxinus]]
+[[ru:Ясень]]
+[[sl:Jesen (drevo)]]
+[[fi:Saarnet]]
+[[sv:Askar]]
+[[tr:Dişbudak]]