Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala |
'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala-mõõt|Kalevala-mõõduliseks]] lauluks. |
||
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani. |
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani. |
||
Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus|trohheilisest]] [[värsijalg|värsijalast]], niisiis 8 [[silp|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e... |
Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus|trohheilisest]] [[värsijalg|värsijalast]], niisiis 8 [[silp|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: ''Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...'' |
||
<br> |
|||
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni. |
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni. |
||
Sõna regi |
Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti [[keskalamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' - 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. |
||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
[[Kategooria:Etnograafia]] |
[[Kategooria:Etnograafia]] |
||
[[Kategooria:Muusika]] |
[[Kategooria:Muusika]] |
||
[[Kategooria:Värsimõõdud]] |
|||
Redaktsioon: 1. august 2007, kell 14:01
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. Soomlased ja karjalased nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu runolauluks või Kalevala-mõõduliseks lauluks.
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani.
Regivärss koosneb üldjuhul neljast trohheilisest värsijalast, niisiis 8 silbist. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.
Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.