Õlu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
21. rida: | 21. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[ |
*[[Pilsner]] |
||
*[[Ale]] |
|||
==Välislink== |
==Välislink== |
Redaktsioon: 29. juuli 2007, kell 17:16
Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 1–7 massiprotsenti (harva rohkem) alkoholi.
Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odrast, kuid eri rahvastel on erinevad õlletoorained: Aafrikas valmistatakse hirsiõlut, Saksamaal nisuõlut, Ida-Aasias riisiõlut, Mehhikos ja Lõuna-Ameerikas maisiõlut.
Õlle valmistamiseks kasvatatatakse viljast linnased, millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm.
Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult.
Ajalugu
On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi.
1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot).
Õlle kasulikkus
- Õlles on palju B grupi vitamiine, mis on head nahale ning närvisüsteemile ning aitavad vältida akne teket. Kuna vitamiini allikas on õllepärm, ei pruugi nn filtreeritud õlledes B grupi vitamiinide sisaldus oodatult suur olla. Lisaks pärsib alkohol organismi võimet vitamiine aktiveerida, mistõttu õllest saadavate vitamiinide kasulikkus on kaheldav.
Õlle kahjulikkus
- Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalu.
- Õlles sisalduv alkohol tekitab alkohoolset joovet ja võib pikaajalise tarvitamisel põhjustada alkoholismi.
Vaata ka
Välislink
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Õlu |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria Õlu |