Sagedusmuundur: erinevus redaktsioonide vahel
interwiki |
|||
12. rida: | 12. rida: | ||
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
[[Kategooria:Elektrotehnika]] |
||
[[de:Frequenzumrichter]] |
|||
[[en:Frequency changer]] |
|||
[[nl:Frequentieregelaar]] |
|||
[[pl:Elektroniczna przetwornica częstotliwości]] |
Redaktsioon: 28. juuli 2007, kell 16:51
Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks. Euroopas on vooluvõrgust tuleva elektrivoolu sagedus 50 Hz (hertsi), Ameerikas 60Hz. Tavaliselt on sagedusmuunduriga võimalik vahelduvvoolu sagedust muuta piirides 0...650 Hz.
Sagedusmuundurite kasutamine
Kaasaegse sagedusmuunduri põhi tööülesanneteks on lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimine ja kaitsmine. Asünkroonmootori pöörlemiskiirus sõltub eelkõige toite sagedusest, mille muutmisega saavutatakse sujuvat mootori pöörlemiskiiruse juhtimise. Pöördemomenti juhtitakse pingega. Sagedusmuundur alaldab toitepinget dioodsilla abil, kasutades kondensaatoreid puhvrina ja IGBT transistore väljundis annab vajaliku sagedust ja pinget. Mootorit juhitakse mõlema (pinge ja sageduse) parameetri reguleerimisega ning jälgides töövoolu tagasisidena. Reeglina sagedusmuundur võimaldab eri-tüüpi juhtimist:
- lineaarjuhtimine U/f- kasutatakse lihtsamatel püsimomendiga ajamites;
- ruutjuhtimine, kus sagedus on sõltuvuses pinge kuubist ja M~n2 - kasutatakse tsentrifugaalpumpade ja ventilaatorite juhtimisel;
- vektorjuhtimine libistuse kompensatsiooniga, kus magnetvoo vektor on risti rootoriga - kasutatakse raskematel püsimomendiga ajamites.
Sagedusmuunduri eelis on energiasäästlikus, sest mootori kiiruse reguleerimine saavutatakse ilma mehhaaniliste lülideta (näiteks veerõhu reguleerimine siibritega). Sagedusmuundur välistab mitmeid otsekäivitusega seotuid probleeme: mehaaniline tõuge, hüdrolöök jne.