Dünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot Adding: ar:علم التحريك, bs:Dinamika |
P robot Adding: ja:動力学 Modifying: fr:Dynamique (physique) |
||
32. rida: | 32. rida: | ||
[[en:Dynamics (physics)]] |
[[en:Dynamics (physics)]] |
||
[[es:Dinámica (física)]] |
[[es:Dinámica (física)]] |
||
[[fr:Dynamique]] |
[[fr:Dynamique (physique)]] |
||
[[gl:Dinámica]] |
[[gl:Dinámica]] |
||
[[hr:Dinamika]] |
[[hr:Dinamika]] |
||
40. rida: | 40. rida: | ||
[[he:דינמיקה (מכניקה)]] |
[[he:דינמיקה (מכניקה)]] |
||
[[nl:Dynamica]] |
[[nl:Dynamica]] |
||
[[ja:動力学]] |
|||
[[no:Dynamikk (mekanikk)]] |
[[no:Dynamikk (mekanikk)]] |
||
[[pl:Dynamika (fizyka)]] |
[[pl:Dynamika (fizyka)]] |
Redaktsioon: 24. juuli 2007, kell 13:01
Siin artiklis räägitakse dünaamikast kui mehaanika osast. Muude tähenduste kohta vaata dünaamika (täpsustus).
See artikkel vajab toimetamist. |
Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:
- Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
- Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
- Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
- Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
- Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
- Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |