Väärtus: erinevus redaktsioonide vahel
P Järjekordne halb sõnastus: on tagatud seose läbi fakti kindlakstegemisega |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib filosoofilisest väärtuse mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Väärtus (täpsustus)]]}} |
{{See artikkel| räägib filosoofilisest väärtuse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit [[väärtus (matemaatika)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Väärtus (täpsustus)]]}} |
||
---- |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}} |
||
'''Väärtus''' on [[eetika]]s ja [[filosoofia]]s püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. |
'''Väärtus''' on [[eetika]]s ja [[filosoofia]]s püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. |
||
Redaktsioon: 24. juuli 2007, kell 11:33
|
See artikkel räägib filosoofilisest väärtuse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit väärtus (matemaatika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Väärtus (täpsustus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat (asja) ennast.
Väärtus ja fakt
Väärtust peetakse enamasti fakti vastandiks. Fakt on objektiivselt kindlaks tehtud asjaolu, mille olemasolu ei sõltu mitte hinnangust, vaid on tagatud seose läbi fakti kindlakstegemisega. Väärtuse olemasolu sõltub aga tavapäraste käsitluste järgi väärtustava subjekti tegevusest, nt põhjendamisest.
Vastavalt sellele eristatakse väärtusotsustusi ja faktiotsustusi.
Peetakse õigeks, et ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Sestap käib faktidest väärtuste tuletamine alati läbi hinnangute andmise ja nt teaduse poolt kindlaks tehtud faktidest ei saa otseselt välja lugeda avastuste väärtust. Nt tuumareaktsioonide olemasolu on fakt, aga mitte see, et tuumaenergia kasutamisega kaasnevad probleemid (nt tuumapomm, tuumajäätmed jm laadi tuumaoht), mille tõttu ei peaks me tuumafüüsikat kui teaduseharu ja selle raames siis ka tuumareaktsioone pimesi väärtustama.
Mõned filosoofid aga peavad väärtusi ka iseseisvalt, st subjektist sõltumatult olemasolevateks ning pole nõus ülal kirjeldatud väärtuse ja fakti eristusega.