Joosep Kapp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P daatumid
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Joosep Kapp''' ([[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 30. aprill) [[1833]] [[Rutikvere vald]] – [[20. veebruar]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. veebruar) [[1894]] [[Suure-Jaani]]) oli [[eesti]] koolmeister ja muusik, [[Artur Kapp|Artur Kapi]] isa.
'''Joosep Kapp''' ([[12. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 30. aprill) [[1833]] [[Rutikvere vald]] – [[20. veebruar]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 8. veebruar) [[1894]] [[Suure-Jaani]]) oli [[eesti]] koolmeister ja muusik, [[Artur Kapp|Artur]] ja [[Hans Kapp|Hans Kapi]] isa.


Kapp sündis [[Rutikvere]]s Põltsamaa kihelkonnas. Ta õppis mitmes eesti koolis ning ka [[Cimze seminar]]is. Hiljem sai temast [[Suure-Jaani]] koolmeister, seal tegutses ta aktiivselt ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning tegutses Aleksandrikooli liikumises. Samuti oli ta Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige, kuni [[1872]]. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ning tegi aktiivselt kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale".
Kapp sündis [[Rutikvere]]s Põltsamaa kihelkonnas. Ta õppis mitmes eesti koolis ning ka [[Cimze seminar]]is. Hiljem sai temast [[Suure-Jaani]] koolmeister, seal tegutses ta aktiivselt ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning tegutses Aleksandrikooli liikumises. Samuti oli ta Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige, kuni [[1872]]. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka [[Eesti Kirjameeste Selts]]i ning tegi aktiivselt kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale".

Redaktsioon: 30. juuni 2007, kell 17:00

Joosep Kapp (12. mai (vkj 30. aprill) 1833 Rutikvere vald20. veebruar (vkj 8. veebruar) 1894 Suure-Jaani) oli eesti koolmeister ja muusik, Artur ja Hans Kapi isa.

Kapp sündis Rutikveres Põltsamaa kihelkonnas. Ta õppis mitmes eesti koolis ning ka Cimze seminaris. Hiljem sai temast Suure-Jaani koolmeister, seal tegutses ta aktiivselt ka seltsiliikumises: asutas Suure-Jaani mees- ja mängukoori ning tegutses Aleksandrikooli liikumises. Samuti oli ta Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige, kuni 1872. aastani selle president, hiljem asepresident. Ta kuulus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning tegi aktiivselt kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale".