Kiiu vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Linnus rajati oletatavasti [[1520]]. aasta paiku kohaliku mõisniku [[Fabian von Tiesenhausen]]i poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn [[vasallilinnus]]ena on [[Eesti]] väikseim [[linnus]]eehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga [[Kaitsekäik|kaitsekäiguks]], mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. |
Linnus rajati oletatavasti [[1520]]. aasta paiku kohaliku mõisniku [[Fabian von Tiesenhausen]]i poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn [[vasallilinnus]]ena on [[Eesti]] väikseim [[linnus]]eehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga [[Kaitsekäik|kaitsekäiguks]], mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. |
||
Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks [[kamin]]ale ja [[dansker]]ile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodinišš. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad |
Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks [[kamin]]ale ja [[dansker]]ile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodinišš. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erneva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk [[urdaaž]]. |
||
Linnus purustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase [[Villem Raam]]i juhtimisel [[1974]]. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. |
Linnus purustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase [[Villem Raam]]i juhtimisel [[1974]]. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. |
||
Redaktsioon: 30. juuni 2007, kell 15:11
Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole.
Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku kohaliku mõisniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür.
Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodinišš. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erneva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaž.
Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana.
Kiiul on sündinud afrikanist Leonhard Blumer (1878–1938).