Geoloog: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: da:Geolog, sv:Geolog
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: hu:Geológus
31. rida: 31. rida:
[[it:Geologo]]
[[it:Geologo]]
[[he:גאולוג]]
[[he:גאולוג]]
[[hu:Geológus]]
[[pt:Geólogo]]
[[pt:Geólogo]]
[[sk:Geológ]]
[[sk:Geológ]]

Redaktsioon: 6. juuni 2007, kell 07:14

Carl Spitzwegi maal "Geoloog".

Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.

Geoloogide töö on seotud planeedi Maa uurimisega. Et Maa on meile käegakatsutav ja väga mitmeti uuritav taevakeha, on ka geoloogidel väga palju erinevaid kitsamaid uurimisobjekte. Erinevalt bioloogidest ei tegele geoloogid reeglina eluslooduse uurimisega. Geoloogid uurivad Maa ajalugu (ajalooline geoloogia), millega on lahutamatult seotud Maa palet kujundavate protsesside uurimine (dünaamiline geoloogia).

Geoloogia teeb oluliseks ja tuntuks peamiselt maavarade ja nende otsimisega seonduv, ehkki sellega tegelejad ei ole geoloogide seas enamuses. Peale maavarade otsimise tegelevad geoloogid veel näiteks vulkaanide, setete, maavärinate, dinosauruste, maakoore, kivimite, mineraalide jms uurimisega.

Olenevalt spetsialiseerumisest, võidakse geolooge nimetada ka kitsama erialanimetusega, näiteks sedimentoloog, petroloog, vulkanoloog, mineraloog, paleontoloog jne.

Oluline osa geoloogide tööst toimub välitingimustes. See on vajalik selleks, et koguda teaduse tegemiseks vajalikke andmeid. Välitingimustes kannab geoloog kaasas enamasti vähemalt kaht töövahendit: geoloogi vasarat ja välipäevikut (ja muidugi ka harilikku pliiatsit, millega seda täita). Peale nende kannavad geoloogid tihti kaasas ka luupi, fotoaparaati, tollipulka, soolhappe lahust, geoloogilist kompassi, GPS vastuvõtjat, kaarti, väikseid kilekotte, nuga, kühvlit, labidat, puuri jms. Kõige olulisemaks ja geoloogidele iseloomulikumaks on neist kahtlemata vasar, seda rõhutab ka geoloogide deviis: mente et malleo 'mõistuse ja vasaraga'.

Geoloogide ettevalmistus ülikoolis hõlmab mineraloogiat, petroloogiat, sedimentoloogiat, paleontoloogiat, geokeemiat, geofüüsikat, stratigraafiat, topograafiat jpm. Geoloogidel on sõltuvalt spetsialiseerumisest vaja häid teadmisi ka keemias, füüsikas või bioloogias. Oluline osa õppetööst toimub välipraktikate ja geoloogiliste ekskursioonide vormis.

Eesti geoloogid töötavad peamiselt kolmes asutuses. Need on Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Eesti Geoloogiakeskus. Eestis õpetatakse geoloogiat Tartu Ülikoolis.

Vaata ka

Välislingid