Nebelwerfer: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} |
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} |
||
[[Pilt:Nebelwerfer 15cm 6 barrels.jpg|thumb]] |
|||
'''Nebelwerfer''' (uduheitja) oli saksa nimetus ükskõik millisele rakettide laskeplatvormile. Sakslased võtsid nad kasutusele, kuna venelaste "Stalinorgelite" ('Stalini orelite' e. katjuušade) laastav mõju idarindel andis end väga valusalt tunda. Kolm peamist tüüpi olid 150 mm-ne Wurfgranate 41, 210 mm-ne Wurfgranate 42 ning veelgi raskem 300 mm-ne Wurfgranate 42. Enamikku Werfereid pukseeriti veokitega, kuid oli ka olemas erimudel, mis oli "Maultier"-tüüpi veokite külge monteeritud. Seda mudelit nimetati Panzerwerfer 42-ks. Sõja lõpupoole kasutasid sakslased Werfereid suurtükkide asemel, kuna nad arvasid, et Werferite tulelöögid olid suurtükkide omadest mõjuvamad, vaatamata sellele, et Werferid ei olnud kunagi nii täpsed kui haubitsad. Ardennide mägedes kasutasid Volkswerfer-väesalgad sadu Werfereid. |
'''Nebelwerfer''' (uduheitja) oli saksa nimetus ükskõik millisele rakettide laskeplatvormile. Sakslased võtsid nad kasutusele, kuna venelaste "Stalinorgelite" ('Stalini orelite' e. katjuušade) laastav mõju idarindel andis end väga valusalt tunda. Kolm peamist tüüpi olid 150 mm-ne Wurfgranate 41, 210 mm-ne Wurfgranate 42 ning veelgi raskem 300 mm-ne Wurfgranate 42. Enamikku Werfereid pukseeriti veokitega, kuid oli ka olemas erimudel, mis oli "Maultier"-tüüpi veokite külge monteeritud. Seda mudelit nimetati Panzerwerfer 42-ks. Sõja lõpupoole kasutasid sakslased Werfereid suurtükkide asemel, kuna nad arvasid, et Werferite tulelöögid olid suurtükkide omadest mõjuvamad, vaatamata sellele, et Werferid ei olnud kunagi nii täpsed kui haubitsad. Ardennide mägedes kasutasid Volkswerfer-väesalgad sadu Werfereid. |
||
Redaktsioon: 5. juuni 2007, kell 00:53
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2007) |
Nebelwerfer (uduheitja) oli saksa nimetus ükskõik millisele rakettide laskeplatvormile. Sakslased võtsid nad kasutusele, kuna venelaste "Stalinorgelite" ('Stalini orelite' e. katjuušade) laastav mõju idarindel andis end väga valusalt tunda. Kolm peamist tüüpi olid 150 mm-ne Wurfgranate 41, 210 mm-ne Wurfgranate 42 ning veelgi raskem 300 mm-ne Wurfgranate 42. Enamikku Werfereid pukseeriti veokitega, kuid oli ka olemas erimudel, mis oli "Maultier"-tüüpi veokite külge monteeritud. Seda mudelit nimetati Panzerwerfer 42-ks. Sõja lõpupoole kasutasid sakslased Werfereid suurtükkide asemel, kuna nad arvasid, et Werferite tulelöögid olid suurtükkide omadest mõjuvamad, vaatamata sellele, et Werferid ei olnud kunagi nii täpsed kui haubitsad. Ardennide mägedes kasutasid Volkswerfer-väesalgad sadu Werfereid.