Korea lõhenemine

Koread lõhestav demilitariseeritud tsoon Korea sõja järel

Korea lõhenemine Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse II maailmasõja lõpus kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga.

Lõunas

7. septembril 1945 kuulutas kindral MacArthur, et kindralleitnant John R. Hodge juhib Korea välispoliitilist teenistustust. Hodge saabus oma vägedega järgmisel päeval Incheoni. Korea Vabariigi Ajutine Valitsus saatis tema juurde kolmeliikmelise delegastiooni, kuid Hodge keeldus nendega kokku saamast.

Korea jagati sõjaväelisteks piirkondadeks. Administratsioonis asendati jaapanlased korealastega. Jaapani kubernerid püsisid kuni aastani 1946.

USA okupandid Lõuna-Koreas kuulutasid ise välja valitsuse ja ei tunnustanud kommunistide ajutist valitsust. Antikommunistid koondusid Syngman Rhee juhtimise alla, kes siirdus eksiilist tagasi. Syngman Rhee nõustus asuma ajutise valitsuse juhiks ja teatas sõbralikest suhetest Ameerikaga Ühendriikidega. 31. augustil 1946 kirjutas Hodge "Chosun Ilbos", et allakäiv majandus põhjustab Korea rahvale rohkem kannatusi kui Jaapani all olles. Augustis 1948 sai Syngman Rheest esimene Lõuna-Korea president ja USA armee lahkus.

Põhjas

Augustis 1945 rajas Punaarmee Nõukogude rahva võimu et juhtida riiki Nõukogude-Korea sõpruseni. Ajutistes komiteedes pandi kommunistid võtmepositsioonidele. Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja.

Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Konfliktid ja võimukriisid toimusid enamuses põhjas. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanike, konfiskeerides nende maid. tagajärg oli mitmete ebasoovitavate inimeste hävitamine. Nõukgude armee lahkus 1948.

Kahe Korea rajamine

USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il-Sungi valitsustel leppida. USA viis probleemi ÜROsse sügisel 1947. NSVL vastustas seda tegu.

ÜRO otsustas 14. nobembril 1947 korraldada vabad valimised, siis võõrväed lahkusid ja ÜRO komision rajas Korea riigi. NSVL boikoteeris hääletust.

Aprillis 1948 toimus P’yŏngyangis põhja ja lõuna organistatsioonide konverents. See ei andnud tulemusi ja NSVL boikoteeris lõunas toimuvaid vabu valimisi (ÜRO kontrolli all). Põhjas ei toimunud neid valimisi. 10. mail toimusid lõuna valimised mille võitis Syngman Rhee, kuid vasakparteid boikoteerisid valimisi. Laialdane korruptsioon oli valimistel ja Lõuna-Korea oli ilma jäänud täislegitiimsusest. 13. augustil 1948 võeti võim üle USA sõjaväelt.

Vaata ka

• Korea sõda