Väinameri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P päikeseloojangu>päikesetõusu
Boy (arutelu | kaastöö)
P pildi tag
1. rida: 1. rida:
'''Väinameri''' on käärulise rannajoonega madal saarterikas [[Läänemeri|Läänemere]] osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte ([[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]]) ning mandri vahel.
'''Väinameri''' on käärulise rannajoonega madal saarterikas [[Läänemeri|Läänemere]] osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte ([[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]]) ning mandri vahel.


[[Pilt:Vainamerejaa1.png|frame|center|''Jää Väinamerel päikesetõusu ajal'']]
<table cellpadding="3" cellspacing="1" border="0" align="center" width="450">
<tr><td align="center">[[Pilt:Vainamerejaa1.png]]</td></tr>
<tr><td align="center">''Jää Väinamerel päikesetõusu ajal''</td></tr></table>


Väinamere [[pindala]] on umbes 2200 km&sup2;. Saari ja mandrit eraldavad üksteisest [[väin]]ad: [[Voosi kurk]], [[Hari kurk]], [[Soela väin]], [[Väike väin]] ja [[Suur väin]]. Neist üle Väikese väina ehitati [[1894]]-[[1896]] Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee [[Soome laht|Soome lahe]] ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd [[Viirelaid]]) keskajast pärinev nimi – Paternoster ([[ladina keel]]es "meie isa").
Väinamere [[pindala]] on umbes 2200 km&sup2;. Saari ja mandrit eraldavad üksteisest [[väin]]ad: [[Voosi kurk]], [[Hari kurk]], [[Soela väin]], [[Väike väin]] ja [[Suur väin]]. Neist üle Väikese väina ehitati [[1894]]-[[1896]] Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee [[Soome laht|Soome lahe]] ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd [[Viirelaid]]) keskajast pärinev nimi – Paternoster ([[ladina keel]]es "meie isa").

Redaktsioon: 20. veebruar 2005, kell 21:36

Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa, mis paikneb Lääne-Eesti saarte (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi) ning mandri vahel.

Jää Väinamerel päikesetõusu ajal

Väinamere pindala on umbes 2200 km². Saari ja mandrit eraldavad üksteisest väinad: Voosi kurk, Hari kurk, Soela väin, Väike väin ja Suur väin. Neist üle Väikese väina ehitati 1894-1896 Saaremaad ja Muhu saart ühendav 3,6 km pikkune tammtee. Läbi Väinamere idaosa, mida tunti Moonsundi nime all, kulges varem tähtis, kuid keeruline meretee Soome lahe ja Liivi lahe vahel. Selle ohtlikkusele viitab Suure väina sissepääsu juures asuva saare (nüüd Viirelaid) keskajast pärinev nimi – Paternoster (ladina keeles "meie isa").

Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt saartest läände jääva mere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri aastased kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres.

Seoses sõjasadama rajamisega Rohukülla süvendati Esimese maailmasõja eel läbi väinade kulgevaid laevateid. Need tööd olid oma mahult suurimad taolised Tsaari-Venemaal üldse. Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub sügavus kuni 24 meetrini. Üle Väinamere kulgevad parvlaevaliinid, mis ühendavad suuremaid saari nii mandriga kui ka omavahel. Keerulised navigatsioonitingimused ja vahelduv maastikupilt on teinud Väinamere populaarseks purjetajate seas (vaata: Muhu väina regatt). Väinamere peamine püügikala on räim, teatud tähtsust omavad veel ahven ja tuulehaug.

Välislingid