Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
korrektsioon üldistavuse suunas
5. rida: 5. rida:
Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine.
Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine.


Monoteistlike religioonide seisukohast on jumalatesse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse usku jumalatesse tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]].
Monoteistlike religioonide seisukohast on polüteistlik mitmesse jumalasse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse polüteismi tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]].


Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude ([[budism]]is) [[jumalikustamine|jumalikustamisena]]. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).
Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude ([[budism]]is) [[jumalikustamine|jumalikustamisena]]. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).

Redaktsioon: 17. veebruar 2005, kell 23:36

Jumalad ehk jumalused on võimsad üleloomulikud olendid, kelle olemasolu inimesed ühe või teise usundi raames usuvad ning keda nad austavad, teenivad või kummardavad.

Sõna "jumal" või "jumalus" kirjutatakse väikese algustähega polüteistliku usundi kontekstis (usutakse mitmesse jumalasse) ning suure algustähega (Jumal) monoteistliku usundi kontekstis (usutakse ainsasse Jumalasse).

Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena (antropomorfism). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks äikese ja üleujutuste) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka maailma loomine ja juhtimine.

Monoteistlike religioonide seisukohast on polüteistlik mitmesse jumalasse uskumine paganlik. Kristlikust teoloogiast välja kasvanud võrdlevas usuteaduses peetakse polüteismi tavaliselt madalama astme religioosseks uskumuseks.

Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude (budismis) jumalikustamisena. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).

Vaata ka