Kasutaja:Lulu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid. |
Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid. |
||
---- |
|||
---- |
|||
---- |
|||
''Alljärgnev on pooleliolev töö, nii et paluks mitte surkida...'' |
|||
---- |
|||
---- |
|||
---- |
---- |
||
| 77. rida: | 84. rida: | ||
'''Duodeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kaheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 11 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvint (muusika)|kvinti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvint (muusika)|kvint]]). |
'''Duodeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kaheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 11 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvint (muusika)|kvinti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvint (muusika)|kvint]]). |
||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Helirida''' on rida [[heli]]sid ([[Aste (muusika)|heliastmeid]]), mida [[muusika]] looomisel ja esitamisel kasutatakse. Helirea helid ([[Aste (muusika)|astmed]]) võivad olla määratletud absoluutväärtustega (helisagedustega) või (enamasti) suhteliste väärtustega (omavaheliste suhetega). [[Muusika ajalugu]] tunneb palju erinevaid heliridasid erinevates traditsioonides. [[India muusika]]s on heliridade üldnimetus [[sanskriti keel|sanskriti k]] ''[[raga]]''; [[Hiina muusika|hiina]] jpt rahvaste muusikas kasutatakse [[Pentatoonika|pentatoonilist]] helirida (koosneb viiest [[Aste (muusika)|astmest]], mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i mustade klahvidega) jne. Euroopalikus muusikas on kasutusel [[diatooniline]] helirida, mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i valgete klahvidega ([[Oktaav (muusika)|oktaavis]] on seitse [[Aste (muusika)|astet]]). 20. s võeti [[Atonaalne muusika|atonaalses muusikas]] kasutusele 12-astmeline ([[kromaatiline]]) helirida ([[dodekafoonia]]s näiteks on [[Oktaav (muusika)|oktaavis]] kaksteist võrdest [[Aste (muusika)|astet]]), mis vastab [[klaviatuur]]i kõigile (nii valgetele kui mustadele) klahvidele, naaberhelide [[intervall]]idega 1/2 (pool) [[Toon (muusika)|tooni]]. |
|||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Diatooniline''' [[helirida]] on [[Aste (muusika)|heliastmestik]] astmete vahekaugusega ...1, 1, 1/2, 1, 1, 1, 1/2... [[Toon (muusika)|tooni]], mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i valgete klahvidega ([[Oktaav (muusika)|oktaavis]] on seitse [[Aste (muusika)|astet]]). |
|||
'''Diatooniline''' [[muusika]] on muusikalaad, mis kasutab üksnes diatoonilise [[Helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astmeid]]. |
|||
'''Diatooniline''' [[helilaad]] on diatoonilise [[Helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astmetest]] koosnev [[helilaad]] ([[Joonia (muusika)|joonia]], [[Dooria (muusika)|dooria]], [[Früügia (muusika)|früügia]], [[Lüüdia (muusika)|lüüdia]], [[Miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]], [[Eoolia (muusika)|eoolia]] või [[Lokria (muusika)|lokria]]). Tänapäeval kasutatakse peamiselt [[Joonia (muusika)|jooniat]] ([[Mažoor]] e [[Duur]]) ja [[Eoolia (muusika)|eooliat]] ([[minoor]] e [[moll]]). |
|||
[[Category:Muusika]] |
|||
[[Category:Muusikateooria]] |
|||
'''Aste''' (heliaste) on [[Helirida|helirea]] lüli. Heliastmestiku moodustavad kõik antud [[Helirida|heliritta]] kuuluvad astmed. |
|||
[[Category:Muusika]] |
[[Category:Muusika]] |
||
Redaktsioon: 12. veebruar 2005, kell 11:51
Olen siin alates 2005. a. jaanuarist.
Vaikselt kirjutan, täiendan, toimetan, arutlen. Loodetavasti on sellest kasu.
Enam huvipakkuvad teemad on filosoofia, folkloor, muusika jpm.
Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid.
Alljärgnev on pooleliolev töö, nii et paluks mitte surkida...
Oktav (oktaav) ( < ladina k "kaheksa") on intervall helide vahel vahekaugusega 8 diatoonilise helirea astet ehk 6 tooni. Oktavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Oktav on ainus intervall, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka tempereeritud häälestuses.
Priim ( < ladina k primus "esimene") on intervall helide vahel vahekaugusega 0 (null) diatoonilise helirea astet ehk seesama heli (unissoon). Puhta priimi (p1) suurus toonides on 0 (null) tooni.
Sekund ( < ladina k secundo "teine") on intervall helide vahel mis on teineteisest 1 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese sekundi (v2) suurus toonides on 1/2 (pool) tooni, suure sekundi (s2) suurus toonides on 1 (üks) toon. Sekund on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Terts ( < ladina k tertio "kolmas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 2 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese tertsi (v3) suurus toonides on 1 ja 1/2 (poolteist) tooni, suure tertsi (s3) suurus toonides on 2 (kaks) tooni. Kõik akordid oma põhikujul koosnevad helidest, mis on üksteisest tertside kaugusel. Klassikalises harmoonias on terts konsoneeriv intervall. Range stiili polüfoonias käsitleti tertsi dissonantsina.
Kvart ( < ladina k quarta "neljas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 3 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvardi (p4) suurus toonides on 2 ja 1/2 (kaks ja pool) tooni. Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti (<4) suurusega 3 tooni nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Kvint ( < ladina k quinta "viies") on intervall helide vahel mis on teineteisest 4 diatoonilise helirea astme kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus toonides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on konsoneeriv intervall. Oktaavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist oktaavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli ja vioola (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele.
Intervall on vahekaugus kahe heli vahel; kahe samaaegselt kõlava heli (harmoonilise intervalli) või järjestikuselt kõlava heli (meloodilise intervalli) kooskõla. Intervalle mõõdetakse diatoonilise helirea astmetega ja toonidega. Intervallide nimetused tulenevad nende astmelisest suurusest: priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim jne.
Unissoon ( < ladina keel|ladina k "üks heli") on mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng. Keskajal enne mitmehäälsuse teket lauldi liturgiatel üksnes unissoonis (Gregoriaani koraali). Paljude rahvaste rahvalaulud on unissoonsed (ühehäälsed).
"Unissoonis" öeldakse ka ühtmoodi mõtlemise või tegutsemise kohta.
Sekst ( < ladina k "kuues") on intervall helide vahel mis on teineteisest 5 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese seksti (v6) suurus toonides on 4 tooni, suure seksti (s6) suurus toonides on 4 ja 1/2 (neli ja pool) tooni.
Septim ( < ladina k "seitsmes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 6 diatoonilise helirea astme kaugusel. Väikese septimi (v7) suurus toonides on 5 tooni, suure septimi (s7) suurus toonides on 5 ja 1/2 (viis ja pool) tooni. Septim on dissoneeriv intervall, mis harmoonilistes järgnevustes nõuab lahendamist.
Noon ( < ladina k "üheksas") on intervall helide vahel mis on teineteisest 8 diatoonilise helirea astme kaugusel. Nooni käsitletakse tavaliselt kui sekundit kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + sekund).
Deetsim ( < ladina k "kümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 9 diatoonilise helirea astme kaugusel. Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui tertsi kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + terts).
Undeetsim ( < ladina k "üheteistkümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 10 diatoonilise helirea astme kaugusel. Undeetsimit käsitletakse tavaliselt kui kvarti kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + kvart).
Duodeetsim ( < ladina k "kaheteistkümnes") on intervall helide vahel mis on teineteisest 11 diatoonilise helirea astme kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui kvinti kuna tegemist on liitintervalliga (oktaav + kvint).
Helirida on rida helisid (heliastmeid), mida muusika looomisel ja esitamisel kasutatakse. Helirea helid (astmed) võivad olla määratletud absoluutväärtustega (helisagedustega) või (enamasti) suhteliste väärtustega (omavaheliste suhetega). Muusika ajalugu tunneb palju erinevaid heliridasid erinevates traditsioonides. India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti k raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest astmest, mis on vastavuses klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne. Euroopalikus muusikas on kasutusel diatooniline helirida, mis on vastavuses klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktaavis on seitse astet). 20. s võeti atonaalses muusikas kasutusele 12-astmeline (kromaatiline) helirida (dodekafoonias näiteks on oktaavis kaksteist võrdest astet), mis vastab klaviatuuri kõigile (nii valgetele kui mustadele) klahvidele, naaberhelide intervallidega 1/2 (pool) tooni.
Diatooniline helirida on heliastmestik astmete vahekaugusega ...1, 1, 1/2, 1, 1, 1, 1/2... tooni, mis on vastavuses klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktaavis on seitse astet).
Diatooniline muusika on muusikalaad, mis kasutab üksnes diatoonilise helirea astmeid.
Diatooniline helilaad on diatoonilise helirea astmetest koosnev helilaad (joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia või lokria). Tänapäeval kasutatakse peamiselt jooniat (Mažoor e Duur) ja eooliat (minoor e moll).
Aste (heliaste) on helirea lüli. Heliastmestiku moodustavad kõik antud heliritta kuuluvad astmed.