Flokulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt s... |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimetaAeg}} |
|||
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed |
|||
'''Flokuleeriv süsteem''': osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. [[Sedimentatsioon]] on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu [[suspensioon]] muutub väga [[viskoossus|viskoosseks]] ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
|||
osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid |
|||
saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade |
|||
on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon |
|||
muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav. |
|||
'''''Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:''''' |
|||
# osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest |
|||
# osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. |
|||
⚫ | |||
kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. |
|||
⚫ | |||
kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. |
Redaktsioon: 16. mai 2007, kell 10:22
See artikkel vajab toimetamist. |
Flokuleeriv süsteem: osakesed formeeruvad nõrgalt seotud struktuuri. Väikesed osakesed moodustavad suuremaid osakesi. Sedimentatsioon on üsna kiire, kuid saadakse nõrgalt seotud suure mahuga sade, kus osakeste struktuur on säilinud ja sade on kergesti resuspendeeritav. Lahusti satub ka agregaatide sisse, mistõttu suspensioon muutub väga viskoosseks ja on säilitusanumast raskesi kättesaadav.
Flokulatsiooni mõjutavad tegurid:
- osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest
- osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini.
- kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem.