Houston: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel| räägib linnast; laulja kohta vaata artiklit [[Houston (laulja)]]}}
{{See artikkel|räägib linnast USA-s; laulja kohta vaata artiklit [[Houston (laulja)]]; Briti Columbia asula kohta vaata artiklit [[Houston (Briti Columbia)]].}}
{{linn
{{linn
| nimi = Houston
| nimi = Houston
| hääldus = hj'uuston
| hääldus = hj'uuston
| pilt = Panoramic Houston skyline.jpg
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Houston
| pildiallkiri = Houstoni kesklinna siluett
| pilt = Houston Texas 14Mar2018 SkySat.jpg
| lipp = Flag of Houston, Texas.svg
| lipp = Flag of Houston, Texas.svg
| lipu_link = [[Houstoni lipp]]
| lipu_link = [[Houstoni lipp]]
| vapp =
| vapp =Seal of Houston, Texas.png
| vapi_link =
| vapi_link = [[Houstoni pitsat]]
| pindala = 1558
| pindala =
| elanikke = 2 099 451 (2010)
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = Houston in Texas.png
| asendikaardi_pilt = Houston in Texas.png
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Texases
| asendikaardi_pilt_seletus = Asend Texases
}}
}}
'''Houston''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis. See on elanike arvult riigi neljas ja osariigi suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 2 304 580.<!--<ref>[http://www.houstontx.gov/planning/Demographics/docs_pdfs/Cy/hist_pop_1900_2017.pdf Historical Population: 1900 to 2017]. Vaadatud 9.9.2017</ref>--> 2010. aastal oli elanikke 2 100 263. Houston on [[Harrise maakond (Texas)|Harrise maakonna]] halduskeskus, lisaks üle kuue miljoni elanikuga [[Suur-Houston]]i linnastu majanduslik keskus. Linn asub [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul.
'''Houston''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas|Texase osariigis]]. See asub [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ranniku lähedal tasandikul umbes 15 m kõrgusel merepinnast. Linna läbib mitu väikest jõge, neist peamine on [[Buffalo Bayou]].


Houston asutati 30. augustil [[1836]]. Linnaõigused sai Houston 5. juunil [[1837]]. Linn on saanud nime [[Texase revolutsioon]]is võidelnud Texase armee ülemjuhataja ja [[Texase Vabariik|Texase Vabariigi]] presidendi [[Sam Houston]]i järgi. Sadama ja raudtee kiire areng [[19. sajand]]il ning lisaks [[nafta]] avastamine ja järgnenud [[naftatööstus]]e areng [[20. sajand]]il viisid rahvastiku kiire kasvuni. 1960. aastatel ületas linna elanike arv ühe miljoni ja 2000. aastatel kahe miljoni piiri.
Houston on Texase osariigi suurim linn ja USA suuruselt neljas [[New York|New Yorgi]], [[Los Angeles]]e ja [[Chicago]] järel. Koos eeslinnadega on Houstoni elanike arv üle 6 miljoni.


Linn on üks maailma juhtivaid [[energeetika]]keskuseid ning linna majanduses on esindatud samuti ettevõtted [[aeronautika]], [[transport|transpordi]] ja [[tervishoid|tervishoiu]] alal. Linnas asuvad muuhulgas [[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]], USA suurim rahvusvaheline kaubasadam, [[Houstoni laevakanal]] ja maailma suurim meditsiinikeskus.
⚫
== Kliima ==
Houstonis valitseb niiske [[lähistroopiline kliima]].


== Asukoht, asend ja pindala ==
Kõige kõrgem temperatuur +42,2 °C mõõdeti [[4. september|4. septembril]] [[2000]]. [[August]]is on mõõdetud +41,1 °C. Kõige madalamad maksimumtemperatuurid on mõõdetud [[detsember|detsembris]] (+28,9 °C) ja [[jaanuar]]is (+29,4 °C). Kõige madalam temperatuur –15 °C mõõdeti [[23. jaanuar]]il [[1940]]. Detsembris on mõõdetud –12,8 °C. Kõige kõrgemad miinimumtemperatuurid on [[juuli]]s ja augustis (+17,8 °C).
[[Pilt:Large Houston Landsat.jpg|pisi|Houstoni satelliidipilt]]
Houston asub [[Mehhiko laht|Mehhiko lahest]] 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul. Houston asub [[Austin]]ist umbes 265 kilomeetri kaugusel idas, [[Louisiana]] osariigi piirist umbes 180 kilomeetri kaugusel läänes ja [[Dallas]]est umbes 400 kilomeetri kaugusel lõunas. Linna pindala on 1727,5 km², millest 1655 km² moodustab maismaa ja 72,3 km² veepindala.


Suur osa linnast on ehitatud metsasele ja soisele alale ning preeriale, mis on säilinud Houstoni ümbritsevatel aladel. Linn asub alal, kus on sagedased paduvihmad, mistõttu on üleujutused Houstonis sagedane probleem. Linn asub merepinnast keskmiselt 15 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht paikneb linna loodenurgas ja asub merepinnast 38 meetri kõrgusel.
Aastas sajab keskmiselt 1371 mm. Kõige märjemad kuud on [[juuni]] (174 mm) ja [[september]] (143 mm). Kõige kuivemad kuud on [[veebruar]] (77 mm) ja [[märts]] (81 mm). Kõige rohkem sajupäevi on jaanuaris (10,0) ja augustis (9,5), kõige vähem [[oktoober|oktoobris]] (6,7) ja [[aprill]]is (6,8).


== Pinnamood ja veestik ==
Aastas paistab päike keskmiselt 2578 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (295 tundi) ja juuni (282 tundi), kõige vähem päikest paistab jaanuaris (143 tundi) ja detsembris (149 tundi).
<!--pinnamood mõnevõrra pooleli-->
Houstoni pinnasele on iseloomulik [[settekivim]]ite ja [[liivakivi]] olemasolu. Pinnal esineb sageli [[erosioon]]i. Linna alal on kokku umbes 300 [[murrang]]ut, mille kogupikkus on umbes 500 kilomeetrit. Houstonis ei ole registreeritud ühtegi tugevat maavärinat, kuid teadlased ei laida maha võimalust, et sellised maavärinad võisid esineda kaugemas minevikus või võivad juhtuda tulevikus. Kõige tugevam maavärin registreeriti [[1910]]. aastal, mil mõõdeti 3,8-magnituudine maavärin.

Houstonis on neli jõge. Tähtsaim jõgi on [[Buffalo Bayou]], mis kulgeb läbi kesklinna ja [[Houstoni laevakanal]]i ning sellel on kolm lisajõge: White Oak Bayou, mis voolab läbi kesklinnast loodes paikneva [[Houston Heights]]i piirkonna, Brays Bayou, mis voolab Texase meditsiinikeskuse kõrval, ja Sims Bayou, mis kulgeb läbi Houstoni kesklinna ja lõunaosa. Laevakanal möödub edasi [[Galveston]]ist ja suubub seejärel Mehhiko lahte. Houstoni eeslinnade lähedal asuvad veehoidlad [[Conroe järv]] ja [[Houstoni järv]], mis on linna joogiveeallikad. Varem tarvitas linn [[põhjavesi|põhjavett]], kuid maapinna järk-järgulise vajumise tõttu hakati veeallikatena kasutama veehoidlaid.

⚫
== Kliima ==
[[Pilt:Allison Flood Houston.jpg|pisi|left|Üleujutused Houstonis pärast troopilist tormi Allison 2001. aasta juunis]]
Linnas valitseb [[niiske lähistroopiline kliima]]. Ülekaalus on läbi aasta Mehhiko lahelt puhuvad kagutuuled. Linnas valitseb seoses lähedusele Mehhiko lahele suur [[õhuniiskus]], mis ulatub hommikul 90 protsendini ja langeb õhtuks 70 protsendini. Keskmiselt on aastas päikeselisi päevi 90, kõige enam oktoobris ja novembris. 160 päeva aastas, enamasti detsembrist maini, on pilvised.

Kevadel ja suvel on kliima kuum ja niiske. Keskmine õhutemperatuur on kevadel 21 °C ja suvel 28,8 °C. Kuuma kliima tõttu on [[õhukonditsioneer]]id peaaegu kõikides sõidukites ja hoonetes. Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud aastatel [[2000]] ja [[2011]], mil oli 42,8 °C sooja. Sageli tabavad Houstoni [[orkaan]]id ja troopilised tormid, millest hiljuti on kõige enam kahju nõudnud [[2001]]. aastal troopiline torm Allison, [[2008]]. aastal [[orkaan Ike]] ja [[2017]]. aastal [[orkaan Harvey]]. Sügis on võrdlemisi soe, eriti september, mil õhutemperatuur võib tõusta üle 35 °C. September on soojem isegi maist. Keskmine õhutemperatuur sügisel on 21,8 °C, samuti on sügiskuud kõige sademete rohkemad aastas (359,7 mm). Talved on soojad. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 18. jaanuaril [[1930]], mil oli –15 °C külma. Keskmine õhutemperatuur on talvel 12,6 °C. Ka talvel on õhutemperatuur tõusnud ligi 30 °C-ni. Keskmiselt 18 päeval aastas võib õhutemperatuur langeda alla 0 °C. Talvel langevad sademed enamasti vihmana, kuid harva võib esineda ka lumesadu. Alatest 1895. aastast on lumesadu registreeritud linnas 35 korral ja lumekate on tekkinud 21 korral.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
33. rida: 44. rida:


==Rahvastik==
==Rahvastik==
2009. aastal elas Houstonis 2 257 926 inimest.<ref>[http://factfinder.census.gov/servlet/SAFFPopulation?_event=ChangeGeoContext&geo_id=16000US4835000&_geoContext=01000US|04000US04|16000US0455000&_street=&_county=Houston&_cityTown=Houston&_state=&_zip=&_lang=en&_sse=on&ActiveGeoDiv=geoSelect&_useEV=&pctxt=fph&pgsl=010&_submenuId=population_0&ds_name=null&_ci_nbr=null&qr_name=null&reg=null%3Anull&_keyword=&_industry= Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vaadatud 4.02.11</ref>

Linnas elab suuruselt neljas [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] (New Yorgi, Los Angelese ja Chicago järel) ja kolmas [[mehhiklased|mehhiko]] päritolu elanikkond (Los Angelese ja Chicago järel).<ref>[https://web.archive.org/web/20061207090603/http://www.census.gov/Press-Release/www/2001/cb01-81.html web.archive.org] Vaadatud 14. aprillil 2011</ref> Hinnanguliselt elab Houstoni piirkonnas 400 000 [[illegaalne immigratsioon|illegaalset immigranti]]<ref>[http://www.chron.com/disp/story.mpl/metropolitan/3500074.html chron.com] vaadatud 4.02.11</ref>.
Linnas elab suuruselt neljas [[hispaania keel|hispaaniakeelne]] (New Yorgi, Los Angelese ja Chicago järel) ja kolmas [[mehhiklased|mehhiko]] päritolu elanikkond (Los Angelese ja Chicago järel).<ref>[https://web.archive.org/web/20061207090603/http://www.census.gov/Press-Release/www/2001/cb01-81.html web.archive.org] Vaadatud 14. aprillil 2011</ref> Hinnanguliselt elab Houstoni piirkonnas 400 000 [[illegaalne immigratsioon|illegaalset immigranti]]<ref>[http://www.chron.com/disp/story.mpl/metropolitan/3500074.html chron.com] vaadatud 4.02.11</ref>.


Suure hulga illegaalsete immigrantide tõttu on Houstonis suur kuritegevus. Oma suuruse ja asukoha tõttu on Houston USA narkokaubanduse üks sõlmpunkte.
Suure hulga illegaalsete immigrantide tõttu on Houstonis suur kuritegevus. Oma suuruse ja asukoha tõttu on Houston USA narkokaubanduse üks sõlmpunkte.


2016. aastal hinnati Houstoni elanike arvuks 2 303 482 inimest, mis on 9.68% kasv 2010. aasta rahvaloenduse tulemusest. Linnastus elas 6 772 470 inimest, mis on 2010. aastaga võrreldes 14.39%ne kasv.
2016. aastal hinnati Houstoni elanike arvuks 2 303 482 inimest, mis on 9,68% kasv 2010. aasta rahvaloenduse tulemusest. Linnastus elas 6 772 470 inimest, mis on 2010. aastaga võrreldes 14,39% suurune kasv.


Kuna Houston kasvab kiirelt, samas kui Chicago, mis tänapäeval on ligikaudu 2 700 000 elanikuga USA suuruselt kolmas linn, ei kasva peaaegu üldse (2010–2016 kasvas elanike arv linnas 0,35% ja linnastus 0,55%), arvatakse, et lähitulevikus vahetab Houston Chicago välja USA kolmanda linnana.
Kuna Houston kasvab kiirelt, samas kui Chicago, mis tänapäeval on ligikaudu 2 700 000 elanikuga USA suuruselt kolmas linn, ei kasva peaaegu üldse (2010–2016 kasvas elanike arv linnas 0,35% ja linnastus 0,55%), arvatakse, et lähitulevikus vahetab Houston Chicago välja USA kolmanda linnana.

== Haridus ==
Houstoni suurim ülikool on [[1927]]. aastal asutatud [[Houstoni Ülikool]], mis on suuruselt kolmas ülikool Texases. Houstoni Ülikool on Houstoni Ülikooli süsteemi, mille hulka kuulub veel kolm väiksemat ülikooli, millest kaks tegutsevad samuti Houstonis, lipuülikool. Samuti 1927. aastal asutatud [[Texas Southern University]] on ajalooliselt olnud mustanahaliste ülikool. [[1912]]. aastal asutatud [[Rice'i Ülikool]] on eraülikool, mis on Texase üks kõrgemalt hinnatud ülikoole.

== Meedia ==
Houstoni piirkonna suurim ajaleht on päevaleht [[Houston Chronicle]]. Selle pühapäevane väljaanne on tiraaži poolest [[The New York Times]]i ja [[Los Angeles Times]]i järel USA-s kolmandal kohal.


==Majandus==
==Majandus==
2008. aastal oli Houstoni [[SKP]] 297 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas 19. ja USA-s kümnendal kohal.<ref>[https://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx%3FMediaDetailsID%3D1562 {{katkine viide}} ukmediacentre.pwc.com], [http://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562 {{katkine viide}} Allalaaditav tabel] vaadatud 30.04.11</ref>
2008. aastal oli Houstoni [[SKP]] 297 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas 19. ja USA-s kümnendal kohal.


Houstoni majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam [[tuuleenergia|tuule]]- ja [[päikeseenergia]]t. Houstoni lähedal [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] on 45 km² suurune [[tuulepark]], mis toodab [[elekter|elektrit]] 40 000 leibkonnale<ref>[http://www.visithoustontexas.com/visitors/green/Alternative_Energy_Industry_in_Houston visithoustontexas.com] vaadatud 4.02.11</ref>.
Houstoni majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam [[tuuleenergia|tuule]]- ja [[päikeseenergia]]t. Houstoni lähedal [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] on 45 km² suurune [[tuulepark]], mis toodab [[elekter|elektrit]] 40 000 leibkonnale<ref>[http://www.visithoustontexas.com/visitors/green/Alternative_Energy_Industry_in_Houston visithoustontexas.com] vaadatud 4.02.11</ref>.
50. rida: 65. rida:
Houston on naftakeemiatööstuse keskus ja seal asub [[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]].
Houston on naftakeemiatööstuse keskus ja seal asub [[Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus]].


== Kultuur ==
Töötus oli 2008. aasta aprilli seisuga 3,8%.<ref>[http://www.businessweek.com/lifestyle/content/jun2008/bw20080612_882775.htm?campaign_id=rss_topStories businessweek.com] vaadatud 4.02.11</ref>
Houstonis [[NRG Stadium]]il toimub iga-aastane maailma suurim kariloomade näitus ja rodeo Houston Livestock Show and Rodeo, mida külastab üle kahe miljoni inimese ja mille muusikaprogammis esinevad maailma popmuusika suurimad nimed.

Houstoni kesklinnas asub Houstoni teatripiirkond, kus tegutseb üheksa etenduskunsti organisatsiooni ja kuus esinemissaali. Houston on üks väheseid linnu USA-s, millel on oma ooperiteater (Houston Grand Opera), balletiteater (Houston Ballet) ja sümfooniaorkester (Houston Symphony).

Houstoni muuseumipiirkond koondab üheksateist muuseumi, galeriid ja kultuurikeskust ning mida külastab aastas kokku üle kaheksa miljoni inimese. Tähelepanuväärsemate muuseumide hulka kuuluvad [[Houstoni kaunite kunstide muuseum]] (''The Museum of Fine Arts, Houston''), loodusteaduste muuseum, kaasaja kunsti muuseum, holokaustimuuseum ja lastemuuseum.

1980. aastate lõpus oli Houston USA lõunaosariikide üks suurlinnadest, kus arenes välja [[hiphop]]muusika alamžanr ''[[southern hip hop]]''. Selle üks tuntumaid Houstonist pärit esindajaid on [[Geto Boys]]. Lisaks on Houstonist pärit laulja [[Beyoncé]] ja tüdrukute grupp [[Destiny's Child]].

Houstonis asub USA kümnest suurimast linnast enim rohealasid – 228 km². Linnas asub üle 300 pargi. Houstonis asub ka [[1922]]. aastal asutatud [[Houstoni loomaaed|loomaaed]].

[[Pilt:Reliant_Stadium_Houston_Rodeo.jpg|pisi|center|500px|2006. aasta Houston Livestock Show and Rodeo NRG Stadiumil (toona Reliant Stadium)]]

== Sport ==
[[Pilt:Toyota Center Game 7 2018 playoffs.jpg|pisi|left|[[Toyota Center]]is asub [[Houston Rockets]]i koduväljak]]
Põhja-Ameerika suurimates profiliigades on Houstonil oma võistkond kõigis peale [[jäähoki]].

[[Pesapall]]iklubi [[Houston Astros]] mängib [[Major League Baseball]]is (MLB) ja on asutatud [[1962]]. aastal. [[2017]]. aastal võitis see esimest korda [[World Series]]i. [[NBA]]-s mängiv [[korvpall]]iklubi [[Houston Rockets]] kolis [[San Diego]]st Houstoni [[1971]]. aastal. Rockets on võitnud NBA meistritiitli aastatel [[1994]] ja [[1995]]. [[Ameerika jalgpall]]i liigas [[NFL]] mängib [[Houston Texans]], mis on asutatud [[2002]]. aastal. [[Jalgpall]]iklubi [[Houston Dynamo FC]] mängib [[Major League Soccer]]is (MLS). Lisaks tegutsevad Houstonis naiste jalgpalli kõrgliigas [[National Women's Soccer League]] mängiv klubi [[Houston Dash]] ja Põhja-Ameerika [[ragbi]]liigas [[Major League Rugby]] mängiv klubi [[Houston SaberCats]].

Astrosi kodustaadion [[Minute Maid Park]] ja Rocketsi koduväljaku asukoht [[Toyota Center]] asuvad Houstoni kesklinnas. 2002. aastal avatud [[NRG Stadium]] oli esimene NFL-i staadion, millel on eemaldatav katus.

[[1965]]. aastal avati Houstonis maailma esimene mitmeotstarbeline kupliga kaetud sisestaadion [[Astrodome]]. Seal on asunud mitme profispordi võistkonna koduväljak.

Alates [[1946]]. aastast on Houstonis toimunud iga-aastane profi[[golf]]i võistlus [[Houston Open]]. Houstonis toimuvad ameerika jalgpalli ülikoolivõistkondade võistlus Shriners College Classic ja hooajajärgne matš [[Texas Bowl]].


{{panoraampilt|Panoramic Houston skyline.jpg|880px|Houstoni kesklinna siluett}}
{{panoraampilt|Panoramic Houston skyline.jpg|880px|Houstoni kesklinna siluett}}


==Vaata ka==
==Vaata ka==
* [[Houston Rockets]]
* [[JPMorgan Chase Tower]]
* [[JPMorgan Chase Tower]]


63. rida: 100. rida:
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commons}}
{{commons}}
* [http://www.houstontx.gov/ Houstoni koduleht]
* [http://www.houstontx.gov/ Houstoni valitsuse koduleht]
* [http://www.houston.org/ Suur-Houstoni koduleht]
* [http://houstonhistory.com/ Houstoni ajaloo veebileht]
* [https://www.visithoustontexas.com/ Houstoni turismileht]


{{USAsuurimadlinnad}}
{{USAsuurimadlinnad}}

Redaktsioon: 11. august 2022, kell 20:13

 See artikkel räägib linnast USA-s; laulja kohta vaata artiklit Houston (laulja); Briti Columbia asula kohta vaata artiklit Houston (Briti Columbia).
Houston
[ hj'uuston ]
Houstoni kesklinna siluett
Pindala 1725 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2 304 580 (1.04.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 29° 46′ N, 95° 23′ W
Asend Texases

Houston on linn Ameerika Ühendriikides Texase osariigis. See on elanike arvult riigi neljas ja osariigi suurim linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 2 304 580. 2010. aastal oli elanikke 2 100 263. Houston on Harrise maakonna halduskeskus, lisaks üle kuue miljoni elanikuga Suur-Houstoni linnastu majanduslik keskus. Linn asub Mehhiko lahest 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul.

Houston asutati 30. augustil 1836. Linnaõigused sai Houston 5. juunil 1837. Linn on saanud nime Texase revolutsioonis võidelnud Texase armee ülemjuhataja ja Texase Vabariigi presidendi Sam Houstoni järgi. Sadama ja raudtee kiire areng 19. sajandil ning lisaks nafta avastamine ja järgnenud naftatööstuse areng 20. sajandil viisid rahvastiku kiire kasvuni. 1960. aastatel ületas linna elanike arv ühe miljoni ja 2000. aastatel kahe miljoni piiri.

Linn on üks maailma juhtivaid energeetikakeskuseid ning linna majanduses on esindatud samuti ettevõtted aeronautika, transpordi ja tervishoiu alal. Linnas asuvad muuhulgas Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus, USA suurim rahvusvaheline kaubasadam, Houstoni laevakanal ja maailma suurim meditsiinikeskus.

Asukoht, asend ja pindala

Houstoni satelliidipilt

Houston asub Mehhiko lahest 50 kilomeetri kaugusel sisemaal rannikumadalikul. Houston asub Austinist umbes 265 kilomeetri kaugusel idas, Louisiana osariigi piirist umbes 180 kilomeetri kaugusel läänes ja Dallasest umbes 400 kilomeetri kaugusel lõunas. Linna pindala on 1727,5 km², millest 1655 km² moodustab maismaa ja 72,3 km² veepindala.

Suur osa linnast on ehitatud metsasele ja soisele alale ning preeriale, mis on säilinud Houstoni ümbritsevatel aladel. Linn asub alal, kus on sagedased paduvihmad, mistõttu on üleujutused Houstonis sagedane probleem. Linn asub merepinnast keskmiselt 15 meetri kõrgusel. Kõrgeim koht paikneb linna loodenurgas ja asub merepinnast 38 meetri kõrgusel.

Pinnamood ja veestik

Houstoni pinnasele on iseloomulik settekivimite ja liivakivi olemasolu. Pinnal esineb sageli erosiooni. Linna alal on kokku umbes 300 murrangut, mille kogupikkus on umbes 500 kilomeetrit. Houstonis ei ole registreeritud ühtegi tugevat maavärinat, kuid teadlased ei laida maha võimalust, et sellised maavärinad võisid esineda kaugemas minevikus või võivad juhtuda tulevikus. Kõige tugevam maavärin registreeriti 1910. aastal, mil mõõdeti 3,8-magnituudine maavärin.

Houstonis on neli jõge. Tähtsaim jõgi on Buffalo Bayou, mis kulgeb läbi kesklinna ja Houstoni laevakanali ning sellel on kolm lisajõge: White Oak Bayou, mis voolab läbi kesklinnast loodes paikneva Houston Heightsi piirkonna, Brays Bayou, mis voolab Texase meditsiinikeskuse kõrval, ja Sims Bayou, mis kulgeb läbi Houstoni kesklinna ja lõunaosa. Laevakanal möödub edasi Galvestonist ja suubub seejärel Mehhiko lahte. Houstoni eeslinnade lähedal asuvad veehoidlad Conroe järv ja Houstoni järv, mis on linna joogiveeallikad. Varem tarvitas linn põhjavett, kuid maapinna järk-järgulise vajumise tõttu hakati veeallikatena kasutama veehoidlaid.

Kliima

Üleujutused Houstonis pärast troopilist tormi Allison 2001. aasta juunis

Linnas valitseb niiske lähistroopiline kliima. Ülekaalus on läbi aasta Mehhiko lahelt puhuvad kagutuuled. Linnas valitseb seoses lähedusele Mehhiko lahele suur õhuniiskus, mis ulatub hommikul 90 protsendini ja langeb õhtuks 70 protsendini. Keskmiselt on aastas päikeselisi päevi 90, kõige enam oktoobris ja novembris. 160 päeva aastas, enamasti detsembrist maini, on pilvised.

Kevadel ja suvel on kliima kuum ja niiske. Keskmine õhutemperatuur on kevadel 21 °C ja suvel 28,8 °C. Kuuma kliima tõttu on õhukonditsioneerid peaaegu kõikides sõidukites ja hoonetes. Kõige kõrgem õhutemperatuur on mõõdetud aastatel 2000 ja 2011, mil oli 42,8 °C sooja. Sageli tabavad Houstoni orkaanid ja troopilised tormid, millest hiljuti on kõige enam kahju nõudnud 2001. aastal troopiline torm Allison, 2008. aastal orkaan Ike ja 2017. aastal orkaan Harvey. Sügis on võrdlemisi soe, eriti september, mil õhutemperatuur võib tõusta üle 35 °C. September on soojem isegi maist. Keskmine õhutemperatuur sügisel on 21,8 °C, samuti on sügiskuud kõige sademete rohkemad aastas (359,7 mm). Talved on soojad. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 18. jaanuaril 1930, mil oli –15 °C külma. Keskmine õhutemperatuur on talvel 12,6 °C. Ka talvel on õhutemperatuur tõusnud ligi 30 °C-ni. Keskmiselt 18 päeval aastas võib õhutemperatuur langeda alla 0 °C. Talvel langevad sademed enamasti vihmana, kuid harva võib esineda ka lumesadu. Alatest 1895. aastast on lumesadu registreeritud linnas 35 korral ja lumekate on tekkinud 21 korral.

Ajalugu

Houston asutati 30. augustil 1836 ja sai linnaõigused 5. juunil 1837. Ta nimetati Samuel Houstoni järgi, kes oli Texase president ja San Jacinto lahingu kangelane. 1837–1839 oli Houston Texase pealinn (seejärel sai selleks ja on tänapäevani Austin).

19. septembril 2009 avas Eesti välisminister Urmas Paet Houstonis Eesti aukonsulaadi. Eesti aukonsuliks sai Floyd Richard Drake.

Rahvastik

Linnas elab suuruselt neljas hispaaniakeelne (New Yorgi, Los Angelese ja Chicago järel) ja kolmas mehhiko päritolu elanikkond (Los Angelese ja Chicago järel).[3] Hinnanguliselt elab Houstoni piirkonnas 400 000 illegaalset immigranti[4].

Suure hulga illegaalsete immigrantide tõttu on Houstonis suur kuritegevus. Oma suuruse ja asukoha tõttu on Houston USA narkokaubanduse üks sõlmpunkte.

2016. aastal hinnati Houstoni elanike arvuks 2 303 482 inimest, mis on 9,68% kasv 2010. aasta rahvaloenduse tulemusest. Linnastus elas 6 772 470 inimest, mis on 2010. aastaga võrreldes 14,39% suurune kasv.

Kuna Houston kasvab kiirelt, samas kui Chicago, mis tänapäeval on ligikaudu 2 700 000 elanikuga USA suuruselt kolmas linn, ei kasva peaaegu üldse (2010–2016 kasvas elanike arv linnas 0,35% ja linnastus 0,55%), arvatakse, et lähitulevikus vahetab Houston Chicago välja USA kolmanda linnana.

Haridus

Houstoni suurim ülikool on 1927. aastal asutatud Houstoni Ülikool, mis on suuruselt kolmas ülikool Texases. Houstoni Ülikool on Houstoni Ülikooli süsteemi, mille hulka kuulub veel kolm väiksemat ülikooli, millest kaks tegutsevad samuti Houstonis, lipuülikool. Samuti 1927. aastal asutatud Texas Southern University on ajalooliselt olnud mustanahaliste ülikool. 1912. aastal asutatud Rice'i Ülikool on eraülikool, mis on Texase üks kõrgemalt hinnatud ülikoole.

Meedia

Houstoni piirkonna suurim ajaleht on päevaleht Houston Chronicle. Selle pühapäevane väljaanne on tiraaži poolest The New York Timesi ja Los Angeles Timesi järel USA-s kolmandal kohal.

Majandus

2008. aastal oli Houstoni SKP 297 miljardit dollarit, millega oli linn maailmas 19. ja USA-s kümnendal kohal.

Houstoni majandus põhineb suuresti nafta- ja gaasitööstusel. Taastuvatest energiaressurssidest arendatakse enam tuule- ja päikeseenergiat. Houstoni lähedal Mehhiko lahes on 45 km² suurune tuulepark, mis toodab elektrit 40 000 leibkonnale[5].

Houston on naftakeemiatööstuse keskus ja seal asub Lyndon B. Johnsoni Kosmosekeskus.

Kultuur

Houstonis NRG Stadiumil toimub iga-aastane maailma suurim kariloomade näitus ja rodeo Houston Livestock Show and Rodeo, mida külastab üle kahe miljoni inimese ja mille muusikaprogammis esinevad maailma popmuusika suurimad nimed.

Houstoni kesklinnas asub Houstoni teatripiirkond, kus tegutseb üheksa etenduskunsti organisatsiooni ja kuus esinemissaali. Houston on üks väheseid linnu USA-s, millel on oma ooperiteater (Houston Grand Opera), balletiteater (Houston Ballet) ja sümfooniaorkester (Houston Symphony).

Houstoni muuseumipiirkond koondab üheksateist muuseumi, galeriid ja kultuurikeskust ning mida külastab aastas kokku üle kaheksa miljoni inimese. Tähelepanuväärsemate muuseumide hulka kuuluvad Houstoni kaunite kunstide muuseum (The Museum of Fine Arts, Houston), loodusteaduste muuseum, kaasaja kunsti muuseum, holokaustimuuseum ja lastemuuseum.

1980. aastate lõpus oli Houston USA lõunaosariikide üks suurlinnadest, kus arenes välja hiphopmuusika alamžanr southern hip hop. Selle üks tuntumaid Houstonist pärit esindajaid on Geto Boys. Lisaks on Houstonist pärit laulja Beyoncé ja tüdrukute grupp Destiny's Child.

Houstonis asub USA kümnest suurimast linnast enim rohealasid – 228 km². Linnas asub üle 300 pargi. Houstonis asub ka 1922. aastal asutatud loomaaed.

2006. aasta Houston Livestock Show and Rodeo NRG Stadiumil (toona Reliant Stadium)

Sport

Toyota Centeris asub Houston Rocketsi koduväljak

Põhja-Ameerika suurimates profiliigades on Houstonil oma võistkond kõigis peale jäähoki.

Pesapalliklubi Houston Astros mängib Major League Baseballis (MLB) ja on asutatud 1962. aastal. 2017. aastal võitis see esimest korda World Seriesi. NBA-s mängiv korvpalliklubi Houston Rockets kolis San Diegost Houstoni 1971. aastal. Rockets on võitnud NBA meistritiitli aastatel 1994 ja 1995. Ameerika jalgpalli liigas NFL mängib Houston Texans, mis on asutatud 2002. aastal. Jalgpalliklubi Houston Dynamo FC mängib Major League Socceris (MLS). Lisaks tegutsevad Houstonis naiste jalgpalli kõrgliigas National Women's Soccer League mängiv klubi Houston Dash ja Põhja-Ameerika ragbiliigas Major League Rugby mängiv klubi Houston SaberCats.

Astrosi kodustaadion Minute Maid Park ja Rocketsi koduväljaku asukoht Toyota Center asuvad Houstoni kesklinnas. 2002. aastal avatud NRG Stadium oli esimene NFL-i staadion, millel on eemaldatav katus.

1965. aastal avati Houstonis maailma esimene mitmeotstarbeline kupliga kaetud sisestaadion Astrodome. Seal on asunud mitme profispordi võistkonna koduväljak.

Alates 1946. aastast on Houstonis toimunud iga-aastane profigolfi võistlus Houston Open. Houstonis toimuvad ameerika jalgpalli ülikoolivõistkondade võistlus Shriners College Classic ja hooajajärgne matš Texas Bowl.

Houstoni kesklinna siluett
Suurenda
Houstoni kesklinna siluett

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 2016 U.S. Gazetteer Files
  2. ↑ 2020 United States Census, vaadatud 1.01.2022.
  3. ↑ web.archive.org Vaadatud 14. aprillil 2011
  4. ↑ chron.com vaadatud 4.02.11
  5. ↑ visithoustontexas.com vaadatud 4.02.11

Välislingid

50 suurima elanike arvuga linna Ameerika Ühendriikides
2021. aasta arvestuslikud andmed
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Houston&oldid=6176653"